Vooremaa:

MUUSEUM • Peipsi ääres Kasepääl suviti tegutsev samovarimuuseum kinkis tänavu lähedal asuvale Kükita palvelale1100 eurot, mullu kingiti palvelale sama suur summa. Selle raha eest saab Kükita palvela Peipsiveere Programmist projektiraha abiga tuleval kevadel korrastada palvela teise korruse ning kellatorni. Ehitustööd algavad varakevadel, kui kõik tähtsad pühad läbi saavad. Annetus katab projekti omafinantseeringu.

Varem on muuseumist annetatud rahaga kaetud omafinantseering ning Leader-projekti abiga tehtud korda palvela elektrisüsteem, samuti vahetatud aknad.

Samovarimuuseumi omanik Veronika Kookmaa annetas raha Kükita palvelale sellepärast, et tema vanaema oli selle koguduse liige.

Ideest teostuseni kulus seitse kuud

Soovist aidata Kükita palvelat, säilitada killukest omapärast kultuuri ja näidata inimestele, kui erilised on tegelikult samovarid, asutas isa poolt Peipsi äärest pärit Veronika Kookmaa Kasepääle samovarimuuseumi. Ideest rajada samovarimuuseum kuni selle käikuminekuni kulus Veronikal seitse kuud.

Huvi erinevate maade toitude vastu tekkis naisel juba aastaid tagasi. Ühel pildistamisel polnud tal käepärast ühtegi samovari. „Hakkasin samovare otsima. Kõigepealt küsisin sugulastelt, kas keegi tahaks ära anda. Keegi ei tahtnud, kõikidele on need kingitud ja pärandatud, tegemist on esemega, mis on peres aukohal ja mida päritakse nagu maja. Otsisin edasi ja leidsin mitu samovari. Ei suutnud otsustada, mida võtta, ja ostsin kõik ära,” rääkis naine.

Nii sai ta esimesed neli samovari, siis tuli hasart. Kõik müügiportaalid ja kauplused käis ta läbi ja lõpuks oli samovare terve rivi. Esimesed kümme-15 samovari panid aluse tõsisele kogumiskirele. „Tegelikult on see siiski ka investeerimisprojekt,” tõdes ta.

Et midagi koguda, on vaja ruumi. Uhkemad eksemplarid viis Veronika Tallinnasse, ülejäänud mahtusid maakodu garaaži.

Vald andis muuseumi jaoks ruumid

Veronika tahtis inimestele näidata, kui erilised on tegelikult samovarid. Nii sündis idee asutada samovarimuuseum. Kasepää vald andis Veronika Kookmaale muuseumi jaoks ruumid. Talle tuli siira üllatusena inimeste suur huvi samovaride vastu, sest kokku käis esimese suve jooksul muuseumis ligikaudu 1800 külastajat. Teisel suvel on muuseumi võõrustanud umbes 1900 külastajat. Muuseum töötab tavaliselt vaid peaaegu kolm kuud – juuni keskpaigast augusti lõpuni. „Kui on kehv suvi nagu mullune oli, siis külastatakse rohkem ka muuseume, heade ilmadega ollakse järve ääres,” tunnistas Veronika.

Osa tänavu samovarimuuseumis teenitud tulust läks veel ka maanteeviitade valmistamiseks, uute voldikute trükkimiseks, samuti suveniiride muretsemiseks.

Vallavanem Jüri Vooder kinnitas, et Kükita kogudus on suure sammu edasi astunud, et palvela korda saaks. „Seal said kokku tegusad inimesed,” tunnustas ta.

Vallavanema sõnul alustas muuseum ka suveniiride müümisega. „Suvel käib meie kandis väga palju inimesi ja kõik nad ostavad meelsasti midagi kaasa. Meil peab olema neile ka midagi pakkuda,” tõdes ta.

Vallavanemale meeldib Veronika Kookmaa idee tuua ka palvela juurde suveniiride lett. „See on väga hea mõte, et kogudus pakub inimestele võimalust midagi kaasa osta. Ega meil siin Peipsi ääres olegi kusagilt suveniire võimalik osta,” lisas ta.

Järgmisena võetakse käsile Kükita palvela põrand. „See jääb järgmiseks aastaks,” märkis Veronika Kookmaa. Tema sõnul saab siis, kui palvela enam-vähem korda tehtud, muretseda järgmiseks väärtuslike kirikuraamatute säilitamiseks vajalikud tulekindlad kapid.

Kohalikud tunnevad oma kodukandi vastu rohkem huvi

Ema poolt Kasepää vallast pärit Tiina Jurjeva:
„Töötasin oma naabri Veronika muuseumis vabatahtlikuna, kuna tundsin, et see on vajalik külale, kust olen pärit. Ekskursioonide läbiviimiseks uurisin põnevusega selle kandi ajalugu. Minu soontes on segunenud vene ja eesti verd ja mind köidavad mõlemad kultuurid.

Samovaride muuseum tõi külla turiste ja pani ka kohalikke inimesi rohkem huvi tundma oma kodukandi vastu. Enamik külastajatest olid eestlased, palju oli inimesi Saaremaalt. Järgmisel kohal olid soomlased. Rõõm tõdeda, et rohked turistibussid Saksamaalt leidsid tee Peipsiveerele. Oli külalisi Lätist, Norrast, Venemaalt, Kanadast, Prantsusmaalt ja muudest riikidest. Meid külastas suur rahvusvaheline rühm füüsikuid ja terve GoTraveli meeskond. Esmakordselt tõlgiti minu ekskursioon ka viipekeelde. Suudan ekskursioone läbi viia eesti, vene, inglise ja prantsuse keeles.
Muuseumi lavkas olid kõige populaarsemad soodsad ja veidi eksootilised Varvara Gourmet tooted: sibulamoos, sigurimesi, erinevad teed ning sigurileib. Hästi läksid peale matrjoška- ja samovarikujulised magnetid, raamatud sellest kandist ning vanausulistest. Paljud ostsid kaasa minu lemmikuid uhkeid Pavlov Passadi rätikuid. Omal ajal pidi selline rahvusmotiividega rätik kaunistama iga endast lugupidava vene naise garderoobi.

Kui vähegi võimalik, kavatsen ka järgmistel suvedel abistada muuseumi.”