Menu

Viru Prospekt - Tartu ülikooli Narva kolledžil uus hoone – sellist maja pole Narva varem ehitatud

Praegu kõige tuntum Narva kunstnik Kuzja Zverjov (Vjatšlav Kuznetsovi pseudonüüm) arvab, et Tartu ülikooli Narva kolledži hoone on kunstiteos. 	 Foto: ROMAN VIKULOVKOLLEDŽIHOONE • Detsembris korraldatakse viimased ekskursioonid Narva Raekoja platsile ehitatud Tartu ülikooli Narva kolledži uude majja. Hoone kerkis Teise maailmasõja ajal hävitatud börsihoone kohale.


Narva elanikud on tundnud uue õppeasutuse interjööriga tutvumise vastu ülisuurt huvi – selle maja valmimist oodati ju kümme aastat.


Huvitav projekt või „mutant”?


Kolm korda nädalas toimuvatele ekskursioonidele registreerimine algas kohe pärast uue kolledžihoone avamist, täpsemalt 14. novembril. Soovijatest polnud puudus.

 
Uue hoone valmis saamist ootasid narvalased erinevate tunnetega. Keegi ei suutnud küllalt rõõmustada selle üle, et pärast lõputuid aastaid rajatakse Narva midagi arhitektuuriliselt huvitavat. Pärast  Eesti taasiseseisvumist on Narva ehitatud vaid kaubanduskeskuste „karpe”. Mõnda sõna otseses mõttes ka hirmutas rajatise ebatavaline arhitektuur. Niisugust tunnet tekitas massiivne ja ebaloomulikult kõver katuseserv, samuti projekti „Vihm” idee ise, mille autoriteks on Tartu arhitektid büroost Kava-Kava.


Loojate meelest on uue hoone fassaad 17. sajandi lõpul ehitatud ja 70 aastat tagasi Narva lahingutes hävinud börsihoone omapärane surimask. Valget fassaadi katavad betoonplaadid, mille kumer reljeef loob illusiooni kadunud börsihoone sammastest ja muudest dekoratiivsetest kaunistuselementidest. Hiigelsuur katuseserv loob juba ammu kadunud katuse jälje. Kui seista otse peafassaadi ees, võib ette kujutada, kuidas börsihoone välja nägi. Selle juures on suurte akendega hoone kõikidest teistest külgedest nüüdisaegne ega meenuta millegagi oma eellast.


Paljude narvalastest kriitikute hinnangul, kes ristisid kolledži uue hoone tükk aega enne valmimist koletiseks või mutandiks, on projekti idee vanalinna jaoks liiga avangardne ja ekstravagantne. Samas on bastioniderõngas paiknev vana Narva täis hruštšovkasid. Sõjaaegsest linnast on alles jäänud ainult raekoda, mis nõukogude ajal uuesti üles ehitati, ja paar mittemidagiütlevat majakest.

Vanaaegse kaitsjad muretsevad


Peamiseks argumendiks, millega projekti „Vihm” kritiseerides välja tuldi, oli vana Narva taastamise soov kas või Raekoja platsi ümbruses. Protestisid ka naabermajade elanikud, keda rahuldanuks ainult maja ehitamata jätmine sellele kohale.


Raekoja platsi endisel kujul taastamine oleks aga tähendanud veel kuue hoone uuesti ehitamist, mis koos oleksid andnud mingi ettekujutuse sellest, kuidas linn enne Teist maailmasõda välja nägi.
Narva vanaaegsete mälestusmärkide kaitse ühingu aktivistid kutsusid üles taastama sõjas hävinud börsihoone oma esialgsel kujul või säilitama seda võimalust tulevikuks, ehitades kolledžihoone mõnele teisele kohale. Nüüd, kui hoone on juba valmis, tunnistab selle ühiskondliku organisatsiooni juht Jüri Tõnisson, kes on kuulsa kindral Tõnissoni nõbu, et tema suhtumine „Vihma” ei ole muutunud.


„Narva seda nurka ei õnnestu taastada veel sadade aastate jooksul ja sellest on kahju,” rääkis ta. Vanalinna kaitsjaid kurvastas ka kohalike võimude ebajärjekindlus või selgrootus. Kord nõudsid nad börsihoone taastamist ja selle saavutamiseks andsid nad Tartu ülikooli justkui detailplaneeringu rikkumise pärast kohtusse, kord otsustasid, et las ülikool ehitab kas või midagi, selle asemel et mitte midagi teha. Viimane perspektiiv sündmuste arenguks oli mingil hetkel peaaegu reaalne.


Eeldatavasti hakkavad paljud neist, kes „Vihma” vastu olid, sellesse aja jooksul teistmoodi suhtuma, hinnates, et Narva kolledž oma uuel kujul eristub ammu magalarajooniks muutunud vanast Narvast. Enamgi veel – ta hakkas veel rohkem ligi tõmbama kohalikku noorsugu, kellest enamik näeb oma tulevikku siiski väljaspool Narvat.


Uus hoone sai ülimoodne ja juba seetõttu on Narva kolledžil võimalus „moodi minna”.


On, mida vaadata


Loomulikult äratasid vaidlused välimuse kohta huvi selle vastu, mis majas sees. Seal aga on, mida vaadata. Interjööriga tegeles disainer Hannes Praks, kes lõi siia palju meeldejäävaid elemente. Näiteks üle kogu kolledži seintele joonistatud barokkstiilis kellad, laest punaste laternate abil põrandale projitseeritavad viidad, mesilaskärge meenutavate seinasiseste avade taha peituvad prügikastid, tammeparkett laes, mille muster kordab parketti põrandal. Interjööris kasutatavad peamised materjalid – betoon, puit ja klaas – sobivad hästi kokku. Samal ajal pole paljude ruumide seinte värv (violetne ja roosa) disaineri leiutis ega kellegi kapriis, vaid traditsiooni jätkamine.


„Seinte selline tonaalsus oli 17. sajandil (barokkajastul) väga levinud,” juhtis tähelepanu Narva kolledži direktor Katri Raik. Tema sõnul pole kolledžis kahte ühesugust ruumi. Tuleb tunnistada, et direktori kabinet pole neist kõige parem. Ruum on küll avar, kuid aknast paistavad naabruses asuvad hruštšovkad.


Niiviisi võttes vedas palju rohkem raamatukogul, millest pääseb vaateplatvormile, kust avaneb võrratu vaade Narva kindlusele. „Siin võib isegi päikest võtta,” rääkis vaateplatvormi kohta Katri Raik.


Erinevatest allikatest


Tartu ülikooli Narva kolledži uus hoone pidi üle antama 2012. aasta 1. septembriks, kuid ehitajad ei jõudnud töödega selleks ajaks valmis. Õppetöö algas uues kohas tänavu 22. oktoobril, aga president Toomas Henrik Ilvese osavõtul peetud pidulik avatseremoonia peeti 14. novembril.


Kolledži uue hoone ehitamine ja sisustamine läks maksma umbes kümme miljonit eurot. Projekti rahastati Euroopa Liidu tõukefondidest, Eesti riigi ja Tartu ülikooli eelarvest.

 

Seotud lood. NB! Loetelus puuduvad sisselogimist vajavad artiklid

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD