Menu

Vooremaa – Peipsi talvine kalastushooaeg kogub visalt hoogu

Kui tunniga saab kätte kümmekond ahvenat, on väga hästi läinud. Foto: HELAR LAASIKKALASTUS JA TURISM • Kuigi jääd on järvel juba kohati 70 sentimeetrit ja enamgi, kogub tänavune talvine kalastushooaeg Peipsil visalt hoogu. Kalastajad ütlevad, et kala on vähe ja ei näkka kohe kuidagi.

Peipsil nädalavahetuse veetnud harrastuskalastaja ütles, et tema saak on varasemate aastatega võrreldes kesiseks jäänud. „Ma ei käi kunagi saagi pärast kalal. Tahan olla looduses, puhata ja muidugi ka kala üle kavaldada. Põhiline on siiski lõõgastumine ja enda laadimine ning igapäevasest rutiinist eemale saamine. Mõnikord ei too ma ühtegi kala koju, lasen kõik järve tagasi. Lihtsalt istun, vaatan, mõtisklen,” rääkis ta.

Kalastajad ütlevad, et kala on Peipsi järves tänavu talvel vähe ja ei näkka kohe kuidagi. Foto: HELAR LAASIKPõhiliselt püütakse talvel ahvenat, särge, aga ka haugi ja lutsu, mõnikord võib kätte saada ka latika. Ent järvel käiakse ka toidulisa püüdmas, peamiselt oma perele, kuid on neidki, kes oma saagi müüvad. Mustvees kohvikut Ankur pidava perefirma omanik Kulno Pajula ütles, et neil pole sööjaid eriti palju käinud. „Ega kalamehed eriti sooja toitu armastagi, nemad võtavad endale söögi ikka järvele kaasa,” nentis ta.

Kui enamik Eesti majutusasutusi teeb tõsiseid pingutusi, et sügistalviseks hooajaks kliente leida, siis Peipsi-äärsetes ööbimiskohtades on järve jääkaane alla saamisest alates püsikliendid enamasti Läti kalurid. Kohtab ka soomlasi, venelasi ja tänavu on eriti suurenenud eestlaste osa.

Enamik broneeringuid eestlastelt

Mõnikord võib jääaugu ääres istuda tunde, enne kui midagi kätte saad. Foto: HELAR LAASIKKasepääl majutusteenust pakkuva Jussin Maja perenaise Natalja Peltomaa sõnul on neil tänavu põhiliselt käinud just eestlased ja nemad on põhiliselt ka broneeringuid teinud. Veebruari lõpuni on maja nädalavahetustel täis ja palju broneeringuid on tehtud juba 2. märtsiks, mil Kasepääl peetakse kalapüügivõistlust.

1773. aastal ehitatud Saare mõisniku suvemõis Kadrinas oli viimati kasutusel Tartu piimakombinaadi juustutsehhina. Hosteli rajas Kadrina mõisakompleksi haldava firma Pootsman PT juht ja omanik Taavi Pirk sinna 1998. aastal. Hosteli omanik enda sõnul majutusasutuse arendamiseks laenu ei võta, renoveerimistööd on ta enamasti kõik ise teinud.

Kalamehed hakkasid järvele kippuma juba eelmise aasta lõpus, siis tulid üksikud huvilised. Kindlasti saab Peipsil käia ilmast sõltuvalt veel umbes kuu aega. Läti kalurid moodustavad hosteli klientidest keskmiselt veerandi, kuid Kadrinas pole neid tänavu kuigi palju veel ööbinud.
„Tänavu käivad nad Peipsil nii, et hommikul tulevad ja õhtul lähevad tagasi,” märkis Taavi Pirk. Tema juures peatuvad püsikunded. Küllap pole lätlaste elujärg veel oluliselt paranenud. Põhiliselt
ööbivad praegu hostelis hoopis eestlased.

Koostöö erinevate teenusepakkujatega

Taavi Pirk on spetsiaalse, suurte kummiratastega sõiduki ehk karakatitsa omanikega kokku leppinud, et nood toimetavad kalamehed järvele ja toovad ka õhtul tagasi. „See on neile tõeline ekstreemmatk ja pakub kindlasti rohkem elamusi,” märkis ta. Peipsi ääres peabki tema hinnangul tegema koostööd kõikide teenusepakkujatega, nii saab külastajate soove võimalikult hästi täita.
Veel lisas Pirk, et Mustvees viib üks majutuskoha omanik soovijaid järvele ATV ja selle taha spetsiaalselt inimeste veoks ehitatud kelguga.

Pirk on korraldanud firmadele ka atraktiivseid kalapüügipäevi. Nende käigus viiakse hommikul inimesed järvele ning varustatakse nad sobiva riietuse ja kalastusvahenditega. Õhtul sõidutatakse kalapüügipäeval osalenud tagasi mõisahoonesse. Peremehe sõnul olid niisugused üritused väga populaarsed.

Lisaks talvisele kalapüügile kasutavad paljud külalistemaja kliendid ka üle Eesti tuntud Pala suusaradu. Suusatamisvõimalust tahetakse pakkuda eelkõige kalameeste abikaasadele, et mehed ei peaks üksi sinna meelt lahutama tulema.

Kadrinasse tuleb ka tervisekeskus

Et naistele tegevust pakkuda, valmib mõisakompleksis peagi ka väike tervisekeskus. Mõisahoone keldrisse tuleb soolakamber, aurusaun, infrapunasaun, massaaživann, massaažikabiin ja aroomikabiin, lisaks bassein kuni neljale inimesele. Rahagi selleks otstarbeks on juba olemas. „Tervisekeskuse loodame avada veel tänavu talvel,” rääkis Pirk. Kui keskus valmis saab, ongi mõisahoone keldrikorrus täielikult korras.

Mõisakompleksi keldris asuva Lühikeste Meeste Kõrtsi ehitas peremees abilistega valmis kolme kuuga. „2009. aasta oktoobris tekkis meil plaan kõrts aastavahetuseks valmis ehitada. Raha selleks saadi Jõgevamaa Koostöökoja vahendusel Leader-projekti kaudu. Paraku juhtus nii, et pärast kõrtsi valmimist ei andnud vald sellele tegevusluba ja toitlustuskoht seisis terve aasta tühjana. 2010. aasta lõpus siiski tegevusluba saadi ja kõrtsis peeti vahva aastavahetuspidu kogu oma valla rahvale,” rääkis ettevõtja.

Mõisa vahetus läheduses asuvas hoones töötab pesumaja, mille teenuseid kasutavad ka sealse piirkonna turismiettevõtted.

Seotud lood. NB! Loetelus puuduvad sisselogimist vajavad artiklid

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD