KÜSIMUS–VASTUS • Viimastel nädalatel on paljude kagueestlaste meeli äreval hoidnud autode kütusekontroll piiril, mille käigus nõutakse auto kütusepaagis oleva kütuse pealt aktsiisi. Inimesi häirib esiteks see, et kuigi seadustes pole viimase kaheksa aasta jooksul põhimõttelisi muudatusi tehtud, rakendati kontrolli alles käesolevast aastast. Teiselt poolt võimaldab aktsiisivabalt autopaagis kütust tuua Euroopa Liidu direktiiv, mida Eesti ametnikud ei soovi järgida. Inimestel pole midagi aktsiisi tasumise vastu, aga viis, kuidas seda on asutud sisse kasseerima, on alandav.
Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt aktsiisi maksustamise protseduuri ja selle lahendamise võimaluste kohta.

Küsimused olid järgmised: 1. Eesti–Vene piiri tollikontrollis on olukord muutumas tragikoomiliseks. Tolliametnikud ei oska vastata piiriületajate küsimustele (kui palju tuleb maksta kütuse pealt aktsiisi jne), nad ei kanna nimesilte rinnas ega ole nõus ennast tutvustama. Samas on neile antud tohutu vabadus otsustada selle üle, kes ja kui palju piiril kütuse eest aktsiisi maksma peab. Mida arvate tekkinud olukorrast – on see teie arvates normaalne või mitte ja miks? Kuidas probleemi lahendada? 2. Euroopa direktiiv võimaldab tuua aktsiisivabalt üle piiri korraga paagitäie kütust. Toll ei pea seda direktiivi aga millekski, nõudes aktsiisi iga paagis oleva liitri pealt. Mida arvate sellisest Eestile kohustusliku Euroopa Liidu direktiivi järjepidevast rikkumisest?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Olen sellele küsimusele juba varem vastanud. Olen nõus õiguskantsleriga, kes on ka juhtinud tähelepanu sellele, et selles vormis kontroll, mis toimub praegu, ei ole kohane õigusriigile. Tolliametnikud peaks tegelema organiseeritud maksupetturitega, mitte kiusama iga piiriületajat.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Maksu- ja tolliamet on seni rikkunud seadust, sest seadustest tulenevalt (ATKEAS § 68 lg 1, § 69 lg; § 24 lg 20) võib reisijal olla mootorikütust kaasas Venemaalt Eestisse naastes vähemalt sihtkohta jõudmiseks, kuid mitte rohkem kui piirnorm (piirnormi kehtestab § 69 – liiduvälisest riigist saabuval reisijal on lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni kümme liitrit mootorkütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks). Sihtkoht ei anna alust piirnormi kehtestamiseks. ATKEAS § 27 lg 6 ütleb: maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab sätestatud piirnormi või tuuakse mitu korda päevas.
MTA poolt kehtestatud sageduse määr, et maksuvabalt võib sisse tuua kütust kaks korda kuus, on samuti seadusevastane tegevus, sest seadus ei reguleeri sageduse arvu. Seega – sageduseks võib olla ka neli korda kuus. Õiguskantsler ütleb, et selleks võib olla kaks korda kuus, kuid see ei ole MTA-le alus sageduse määrade kehtestamiseks.

Olen teinud mitmeid pöördumisi rahandusministeeriumile, õiguskantslerile, tõstatanud teema Riigikogus. Väikeste sammudega on asi paremuse ja selguse poole nihkumas. Piiritollipunktis ei nõuta sihtkoha deklareerimist, kuid sageduse määr on endiselt ametniku suva. Selgusetuks jääb praegu, kuidas kompenseerib riik alusetult sisse nõutud maksud.

Reedel, 2. novembril kell 15 on Võru linna Katariina kiriku väljakul avalik koosolek. Tehakse pöördumine Vabariigi Valitsuse poole algatada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse muutmise seadus, milles tunnistada kehtetuks sihtkoha mõiste ja määrata sageduste arv, mitu korda kuus võib aktsiisivabalt kuus kütust tuua. Eesmärk on, et kõik, kes loevad seadust, saaksid sellest ühtemoodi aru.

Rein Randver (SDE): Piiril toimuvast olen infot saanud tuttavatelt, meediast ja Riigikogust. Viimati arutasime küsimust ametnikega Kagu-Eesti saadikurühmas. Kahjuks on aktsiisiseaduse ja Euroopa Liidu direktiivi rakendamisel erinevaid tõlgendusi riigiasutuste poolt. Loodan, et sekeldused Kagu-Eesti piiriületajatele lahendatakse kiiresti.

Urmas Klaas (Reformierakond): Probleemidele tolli tegevuses juhtis tähelepanu õiguskantsler ja tema kokkuvõte kogu selle loo kohta on üleval tema kodulehel. Toll asus tegelema väga õige asjaga, võitlema aastaid õitsenud ebaseadusliku ja illegaalse kütuseäriga. Paraku aga ütluse järgi „kus metsa tehakse, seal laastud lendavad”.

Võtsime teema paar kuud tagasi üles ka Riigikogu Kagu-Eesti saadikurühma koosolekul ning selgus, et tolliameti juhtkonnal ei olnud aimugi, kui keeruline ja mitmetahuline see teema on ning tolliametnikke ei valmistatud piisavalt ette. See on väga kahetsusväärne.

Tean, et maksu- ja tolliamet koos rahandusministeeriumiga töötavad seaduse täiendamise kallal, mis peaks ammendavalt reguleerima Venemaalt toodava kütuse maksustamise teema. Kindlasti tuleb selles arvestada ka õiguskantsleri ettepanekutega, mis puudutavad piiriületuse kordade arvu ja kütuse kogust. Loodan, et terve mõistus võidab. Illegaalset kütuseäri, kust riigikassasse ei laeku sentigi, soodustada ei tohi. Ebaproportsionaalselt aga ei tohi kimbutada ka seadusekuulekaid harva üle piiri käijaid – kõik see peab olema arusaadavalt seaduses või määruses kirjas!

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen olukorraga kursis ja eelmisel nädalal käis õiguskantsler Riigikogu ees selle teema kohta selgitusi jagamas. Euroopa Liidu õigus nõuab, et piiril rakenduvad maksustamise reeglid oleksid selged ja inimestele oleks tagatud Euroopa Liidu õigusega ettenähtud maksuvabastused.

Loodan, et paar korda kuus üle piiri käivatele inimestele rakendatakse maksuvabastust ja kaob ära sihtkoha nõue, mis õiguskantsleri arvates on küsitava väärtusega. Tark oleks korda täpsustada, et kaoksid ära eri tõlgendused ja piiri ületavad inimesed ning tolliametnikud mõistaksid kehtivat korda ühtemoodi.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Olukord Eesti–Vene piiril annab hea pildi meie poliitmajandusliku olukorra üldisest seisust. Sama korralagedus, kus keegi ei oska öelda, kas aktsiisi tuleb ikka piiril maksta või mitte, laiutab mujalgi. Kuigi Reformierakonna liider ja peaminister Andrus Ansip on Riigikogu saalis korduvalt kinnitanud, et kõik, mis tollipunktis toimub, on igati seaduslik, pole see nii. Samas saalis hindas olukorra kummaliseks ju õiguskantsler ise. Küsisin õiguskantslerit, et mis tähendab sõidu sihtpunkt, mida tuleb tolliametnikele alandlikult teada anda. Õiguskantsler nõustus, et sihtpunkti küsimine pole seaduslik, sest see võib ju sõidu ajal muutuda. Ütlete tollipunktis, et sõidate Viljandisse koju, kuid tee peal olles võib tööandja paluda teil sõita kiiresti Tallinna ja te sõidategi pealinna. Kas olete siis tolliametnikule valetanud? Või küsimus, kas bensiin isiklikus autos on ikka kaup? Absurdse olukorra lahendamine on täielikult valitsuse kätes. Kui Ansip soovib seda lahendada, siis ta teeb seda, kui ei taha, siis ei tee. Minule on Riigikogus jäänud mulje, et Ansip on praeguse olukorraga väga rahul ega kavatse midagi ette võtta.

2. Tulebki saata vastav märgukiri Brüsselisse. Seda võin teha mina või mõni teine Riigikogu liige, kuid kõige paremini mõjuks autojuhtide ühiskiri. Ikkagi mass taga. Kuigi kahtlen ka selles. Põllumeeste ebavõrdsed toetused on kujukas näide Euroopa ükskõiksusest väikeste liikmesriikide suhtes. Ehk aitaks Euroopa kohus, kuid see võtab palju aega ja sinna saab minna alles pärast meie kohtutest läbi käimist. Kahjuks on Eestis kujunenud olukord, kus rahva ehk siis inimeste arvamusega ei arvesta keegi. Opositsioon võib karjuda, palju tahab, ikka jääb see koos rahva arvamusega vaid hüüdjaks hääleks kõrbes. „Oravad” teevad, mis tahavad!

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kiputakse segi ajama kaht asja:

1) Salakütuseäri vastu tuleb võidelda! Siin ei saa olla mingit järeleandmist. Ebaseaduslik kütuseäri moonutab ausat konkurentsi, laekumata jäävad maksud, kaob või jääb loomata mõni töökoht. Igal juhul kannatab aus maksumaksja.

2) Võitlus patustajate vastu peab käima rangelt seadusele tuginedes ja seaduslike vahenditega. Protseduur ja reeglid vajavad ülevaatamist ning tollitöötajad  koolitamist. Ka inimeste parem informeerimine tuleb alati kasuks.

Võitlus kütuseärikate vastu on juba vilja kandnud ja ausate kütusemüüjate läbimüük on praeguseks oluliselt suurenenud. Teine väga oluline võit on piirijärjekordade tunduv vähenemine. Mitte mingil juhul ei ole aktsepteeritav seaduse mõtet järgivate inimeste „kiusamine”. Usun, et kui ka mõni selline intsident on aset leidnud, on see olnud pigem erand kui reegel. Ja vaid oma tarbeks paagi täitmine teiselt poolt piiri koju naastes ei tekita täna enam mingeid probleeme piiril.

Enda ja oma tutvusringkonna kogemustele tuginedes võin praegust olukorda pigem kiita kui laita. Aga nagu juba eelpool öeldud – seadust on vaja parandada ja see inimestele üheselt mõistetavaks muuta.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Kindlasti ei ole Vene–Eesti piiriületusel toimuv tollikontroll normaalne. Ametnike käitumine on ühele Euroopa riigile täiesti lubamatu. Olen ajakirjanduse, eelkõige Võrumaa Teataja, vahendusel ja ka tuttavate seletuste kaudu olukorrast saanud teatud ülevaate. Hea, et meie kolleeg Riigikogust on selle teemaga püüdnud aktiivsemalt tegeleda. Kindlasti ei tohi soodustada ebaseaduslikku kütuseäri, aga suhtlemine kahe maa vahel on ju meie piirkonna inimeste loomulik elu ning seda peab saama teha kindla korra ja viisakuse alusel. Piiri ületamisel on kujunenud uskumatu olukord – ametnikele on antud suuliselt mingid korraldused, mida nad oma tõlgenduse järgi täidavad. Tulemus sõltub sellest, kui tugev võimu ambitsioon kellelgi ametnikest on, kui alla-andlik on piiri ületav kodanik jne. Olukord meenutab üht teist riigikorda … Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga peab olukorra kiiresti ning korrektselt lahendama.

Mõni teine valitsus ei lubaks sellist ametnike vaba tõlgendust ja sellist käitumist Vene–Eesti piiril, ka Euroopa Liidu direktiivid on Eestile täitmiseks. Oleme ju ise selle kohustuse võtnud. Mulle on kujunenud olukord täiesti arusaamatu ja paneb imestama, kuidas peaminister ja rahandusministeerium käituvad. Nende jaoks oleks nagu kõik piiril toimuv seaduspärane.

Ülo Tulik (IRL): Tõsiasi on see, et segadust oli ja teatud määral on seda piiril veel praegugi palju. Kindlalt võib väita, et rahulolevate inimeste arv kasvab iga päevaga. Arvan, et tollitöötajad olid võitluseks kütusemüüjatega halvasti ette valmistatud. Väga palju tekitas segadust asjaolu, mille alusel piiril makse nõuti, ja paljudele ei seletatud, millised seadusandlikud aktid seda nõuavad. Nii tollitöötajad kui ka piirivalvurid on meie riigi visiitkaart ja nende elementaarseks kohuseks on oma tegevuste kohta arusaadavas vormis selgituste andmine. Olen kohanud paljusid inimesi, kellega nii ka käituti, aga kahjuks võis sageli kogeda ka vastupidist.

Hiljutisel piiriületusel kogesin, et olukord on normaliseerunud ja põhieesmärk, mis oli kütusemüüjate piirilt ära kaotamine, on täidetud. Tunnistagem, et varasem olukord oli meie riigi jaoks häbiväärne. See oli turistidele kahe riigi vahel liikumisel oluline takistus. Täna võime näha, et meil liigub ringi tunduvalt rohkem võõraste numbrimärkidega autosid, kui seda oli varasema olukorraga võrreldes. Õiguskantsler on oma hinnangu andnud ja tõsiasi on see, et piiril on sellele ka reageeritud. Sihtkohta piiril enam määratlema ei pea ja ka autodelt võtmist enam ei toimu. Loodan, et lähiajal saab selgeks ka see, mitu korda kuus võib käia, sest see tekitab veel praegugi segadust. Lätlased on otsustanud, et kord nädalas on rahuldav tulemus, ja ka mulle tundub, et see oleks rahuldav otsus.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.