. 
22. veebruaril toimunud pidulikul kontsert-aktusel peetud kõnes kutsus Võru maavanem Andres Kõiv praeguseid ja tulevasi omavalitsusjuhte aktiivselt sekkuma riigireformi valikutesse ning Võrumaa tuleviku kujundamisse.
„On väga loomulik, et ajal, mil riik reformib kogu oma senist regionaalset korraldust, muutume me murelikuks,“ rääkis Kõiv. Tema hinnangul ongi teatud mõttes Võrumaal kõige rohkem põhjust muret tunda riigi- ja haldusreformi tulemuste üle. On ju Võrumaa pealinna poolt vaadatuna kõige kaugem maakond, mistõttu iga piirkonna elukorraldust muutev otsus ongi üleoluline. „Mõistan samas, et targalt juhituna toovad need muutused kaasa parema homse,“ rõhutas Kõiv.
Kõiv rääkis, et Võru Maavalitsus on võtnud muutuste keskel aktiivse hoiaku: „Me teame, et kui Võrumaa ise käimasoleva aasta jooksul enda eest ei seisa, ei tee seda ka mitte keegi teine. Oleme viimastel aastatel teinud Vabariigi Valitsusele, ministeeriumitele ja ametkondadele erinevaid ettepanekuid, et Võrumaa potentsiaal saaks realiseeruda,“ rääkis Kõiv.
Maavalitsus on korduvalt taotlenud mehhanismi, et sidustada kohalikke ja riiklikke tegevuskavasid. Praegu on kohalikul initsiatiivil väga keeruline riiklikeks otsusteks realiseeruda, mistõttu kohalikud kavatsused jäävad sageli ellu viimata. Maavanem kordas ettepanekut rajada SA Võrumaa Ettevõtlusalad kas koos riigiga või ilma. Kuna riik ettevõtlusalade asutamisel osaleda ei soovi, on selle realiseerimine nüüd vaid omavalitsuste kätes. Samuti rõhutas Kõiv, et kuna viimase kümne aasta jooksul on Võrumaal asuvatest riigiasutustest kadunud iga neljas töökoht, on hädavajalik, et valitsuse plaan kolida asutusi pealinnast piirkondadesse, jõuaks nüüd ja kohe tegudeni.
„Aitäh Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava, Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste inimestele, kes suutsid eelmisel aastal koostööd tehes jõuda ühinemislepinguteni,“ tänas maavanem omavalitsusi. Ta nentis, et nende kokkulepete saavutamine ei olnud kerge, kuna erinevaid nägemusi tuleviku-Võrumaast oli rohkem kui liituvaid omavalitsusi. „Ehkki ühel või teisel puhul on emotsioonid tuliselt põlenud, on kogukonnad tegelikult valmis koostööks,“ rääkis Kõiv, kelle hinnangul on just seetõttu haldusreformi käigus tekkiv lahendus hea.
Maavanem rõhutas: „Hoolimata sellest, mitu valda Võru maakonda tulevikus jääb ning mis saab praegustest maavalitsuse ülesannetest, olen veendunud, et Võru maakond aegade hämarusse ei kao. See on eeskätt teie kätes, austatud praegused ja tulevased omavalitsusjuhid. See sõltub teie otsusest, kuivõrd aktiivset maakonnatasandi koostööd olete te valmis tegema, kas lõppastmes jääb koostöö tegemist otsustama rahanumber või tahe. Asjalikke põhjuseid, miks koostööd mitte teha, on kindlasti rohkelt. Aga võimalusi, mida koostööst võita, on veel rohkem. Soovin teile tarkust selle koostöö kujundamisel.“
„Südant ei tohi kaotada,“ lõpetas Kõiv.
Eesti Pank korraldab üle Eesti tasuta koolitusi, kus kaupmeestele tutvustatakse uue 50eurose kujundust ja turvaelemente. Uute 50euroste sujuvaks kasutuselevõtuks on oluline, et ettevõtjad tunneksid uut rahatähte ja uuendaksid aegsasti rahakäitlusseadmeid.
Uute turvaelementidega 50eurone jõuab ringlusse alates 4. aprillist. Esimene koolitus toimub Võru raamatukogus 28. veebruaril.
Koolitustel räägib Eesti Panga sularahaekspert Meelis Metus uue 50eurose kujundusest ja selle peamistest turvaelementidest. Uuel rahatähel on tõhustatud turvaelemendid, mida kasutatakse ka uuel 5-, 10- ja 20eurosel: portreehologramm, portreevesimärk, reljeeftrükk ja smaragdroheline number. Peale selle on uuel 50eurosel samasugune uus turvaelement nagu teise seeria 20euroselgi – läbipaistev portreega aken. Koolitustel on kõigil osalejatel võimalik uut 50eurost oma silmaga näha.
Lisaks antakse koolitustel ülevaade, kuidas tuvastada õiget raha, ära tunda võltsingut ja millised on enim levinud võltsingud.
Kaupmeestele ja ettevõtjatele, kes puutuvad oma igapäevatöös rahaga tihedalt kokku, toimuvad koolitused Võrus (28. veebruaril), Tallinnas (7. ja 9. märtsil), Rakveres (13. märtsil), Tartus ja Jõgeval (16. märtsil), Pärnus ja Haapsalus (21. märtsil) ning Narvas vene keeles (29. märtsil). Koolituste täpsem teave koos registreerimisinfoga on Eesti Panga veebilehel.
Koolitused on tasuta ja neil jagatakse kaasa trükiseid. Koolitusi on võimalik tellida ka oma ettevõttesse, selleks palume ühendust võtta koolituste juures olevatel kontaktandmetel.
Täiendav info
Esimese seeria ehk praegu kasutusel olevad 50eurosed rahatähed kehtivad ka edaspidi. See tähendab, et neid ei ole vaja ümber vahetada, sest nendega saab ka tulevikus poes ja mujal maksta. Sama on kehtinud ka uue kujundusega 5-, 10- ja 20euroste kohta.
Kui hakkame 4. aprillist ringlusse laskma uue kujundusega 50euroseid, siis teeme seda järk-järgult. See tähendab, et samal ajal uute, teise seeria rahatähtedega on kasutusel ka eelmised, esimese seeria rahatähed. Niimoodi oleme toiminud ka 5-, 10- ja 20eurostega: pankades, poodides, sularahaautomaatides ja igal pool mujal on kasutusel nii uue kui ka vana kujundusega kupüürid.
Kõik esimese seeria rahatähed säilitavad oma väärtuse igavesti, kuid ühel hetkel ei saa esimese seeria rahatähtedega enam poes maksta. Kui see aeg on selgunud, siis teavitatakse sellest inimesi väga pikalt ette. Seejärel saab vana kujundusega 50euroseid uute vastu vahetada tähtajatult nii Eesti Pangas kui ka euroala teistes keskpankades.
50eurose uut kujundust saab tundma õppida iga inimese jaoks jõukohaste võtetega: rahatähte tuleb katsuda, vaadata ja kallutada. Soovitame alati kontrollida mitut turvamärki, mitte piirduda üheainsa turvaelemendi kontrollimisega.
Teise seeria 50eurosel pangatähel on kasutatud uusi ning täiustatud turvaelemente, mis on sarnased uute 5-, 10- ja 20euroste turvaelementidega. Näiteks on kõikidel uutel kupüüridel lühikesed reljeefsed jooned pangatähe servades, portreevesimärk, portreehologramm ning smaragdroheline number. Lisaks kasutatakse teise seeria 20eurosel ja 50eurosel portreeakent. Aken on läbipaistev koht rahatähel, kuid esi- ja tagakülje kujutised aknas on natuke erinevad. Esiküljel on hologrammi ülaosas paiknevas aknas näha Europe portree; pangatähte kallutades on näha ka nimiväärtus ja seda ümbritsevad vikerkaarevärvilised jooned. Pangatähe tagaküljel ilmuvad aknas nähtavale nimiväärtuse vikerkaarevärvilised kujutised.
Lehekülg 952 / 1383
