ARVAMUSFESTIVAL ❯ Reedel Varbusel toimunud esimesel Kagu- Eesti eelarvamusfestivalil osales korraldajate hinnangul üle 800 inimese, külaliste arv oli oodatust suurem. Maanteemuuseumis toimunud festivalil vahetati mõtteid maaelu, kultuuri, julgeoleku, tervise ja liikluse teemadel.

„Asi läks korda, rahvast oli kõvasti ja publiku tagasiside on seni olnud väga hea,” ütles festivali eestvedaja Ott Rätsep. „Oli küll käredat arutelu, aga ka huumor oli alati omal kohal, platsil valitsev meeleolu oli üldiselt sõbralik.”

Rätsepa sõnul on arvamuskultuuri kiht Eestis õhuke – arvajad kipuvad sageli olema ühed ja samad, omaenda mõtteid kordavad inimesed. „Tekkinud on terve hulk niinimetatud rääkivaid päid, paljud intelligentsed inimesed aga hoiduvad kõrvale ega trügi pildile,” lausus Rätsep. Festivali mõte oli tema sõnul muuta Eesti arvamusmaastikku rammusamaks ja viljakandvamaks.

Tegevus kolmel laval

Reedese festivali turvalisuse ja julgeoleku lava „Miks keegi meid ei päästa?” kutsutute nimekirjas olid Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseliitlane ja Ukraina Päeviku autor Igor Taro, liikluspedagoog Triinu Õispuu, Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets, Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol, Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask, Kanepi valla perearst Vaike Meesak ning mitme lapse ema Egle Vodi.

Pühapäeval toimus teist korda üle-eestiline avatud talude päev. Oma uksed ja südamed avas üle 230 Eestimaa talu. Ka Võrumaal sai tutvuda nii loomakui linnukasvatusega, käsitööga, taimedega ja maitsta koduseid roogasid. Külastasime kokku kuut majapidamist, kelle tegemisi lähiajal kajastame.

Vastseliina vallas asub Kolotsi talu, kus tegeletakse kitsekasvatusega ning juustuvalmistamisega. Lisaks kitsedele võis seal veel kohata kanu ja kukki. Põliste pealinlaste pere asus maale elama seitse aastat tagasi, olles enne seda veel mõne aja elanud Hispaanias.

Lõbusa ja jutuka pereema Merle sõnul esimesed viis aastat talupidamine ainult neelas raha ja tagasi andma ehk siis ka kasumit tootma hakkas paar aastat tagasi. Praeguseks müüakse oma toodangut laatadel ja restoranidesse, aga juustu saab postiga koju tellida ka üle terve Eesti.

Talu põhitoodanguks on kitsepiimajuust, aga juurde tehakse ka lehmapiimajuustu. Mõnusa maitsenüansi annavad juurde lisandid, millest koha peal sai mekkida näiteks juustu kuivatatud tomatiga.

Talupidamise eest kannavad hoolt neli usinat kätepaari: ema, isa ja kaks last. Perenaise Merle ülesandeks on tegeleda kitsedega: toitmine, lüps ja õpetamine. Kõik, kes arvavad, et kitsed on rumalad koduloomad, peavad oma sõnad tagasi võtma, sest Merle hõikamise peale jooksid kitsed kohale ning pärast lüpsi ootasid kõik ilusti reas, et naine neid veidi sügaks ja paar sõna juttu ajaks. Kohe kui piim on toauksest sisse jõudnud, võtab töö üle pereisa Mart, kes majandab piimaga seni, kuni sellest on üks ilus juustuketas valminud. Lapsed aitavad vanemaid igapäevaselt kõigis tegemistes.