. 
HALDUSREFORM • Neljapäeval toimus Räpina aianduskoolis Põlvamaa arengukonverents „Haldusreform – ühendab või killustab?”.
Konverentsi avades rõhutas Põlva maavanem Ulla Preeden, et haldusreformi on ikka ja jälle alustatud ja alustatud, kuid … Seekord on alustamisel rohkem jumet, sest asi on jõudnud riigikogusse.
„Tänase konverentsi eesmärk on panna kõiki osapooli kaasa mõtlema,” ütles Ulla Preeden.
Kahetsusväärne, et riigihalduse minister Arto Aas saatis konverentsile vaid videotervituse, millest jäi ähvardav mulje, et kui vabatahtlikult ei ühineta, siis tehakse seda jõuga.
Soome valdade liidu nõunik Kauko Aronen tutvustas haldureformi käiku Soomes. Põhjanaabrid alustasid reformiga 2000. aastal, mil ühinemisi toetati stiimulitega. 2005. aastal mindi üle sunniviisilisele haldusreformile. Kui pärast valimisi tuli võimule uus valitsus, tõdeti, et varasemad arengud ei ole piisavad.
• Iga eestlane peaks teadma, et meie rahvastik väheneb ja vananeb •
HOOLDUS • Meie ümber on palju inimesi, kes ühel või teisel moel hoolitsemist vajavad, olgu nad siis vanad või noored. Kahjuks paljud juba sünnivadki puudega.
Terves maailmas on rohkesti selliseid inimesi, kes esmapilgul ei jää kuidagi silma millegi ebatavalisega: nad lähevad hommikul tööle ja õhtul saabuvad koju tagasi. Tegelikult on neil veel üks ülesanne – minna lähedast hooldama. Halvemal juhul ei saagi tööl käia, kuna hooldatavat ei tohi hetkekski üksi jätta.
Üks võimalus oleks kaasata hooldekodu, aga aeg on näidanud, et paljudel juhtudel ei jätku kuidagi raha hooldekodu eest tasumiseks. Siia lisame veel mitmesuguste ravimite tasu ja olemegi tagasi olukorras, kus võib-olla oleks kõige kasulikum abivajajat kodus hooldada.
Selline olukord tekitab pingeid ja selleks peame me kõik valmis olema.
Oma loo kirjutamiseks kasutasime näidete toomiseks kahte Võrumaa inimest, keda on tarvis iga päev hooldada.
20aastane iga päev abi vajav noormees
20aastane Võrumaa noormees sündis nii sügavalt enneaegsena, et arstid ei soovitanud mingeid normaalse arengu lootusi hellitada. Nõnda ka läks, peale selle pimedus ja epilepsia. Pereisa, olles ise laulu- ja pillimees, märkas poja kirge muusika vastu juba tema esimestel eluaastatel. Tehes ise kõik võimaliku ning kaasates vallalt haridustegevuse jaoks eraldatavat raha, arendati noormehe akordionimänguoskus täiesti arvestatavale tasemele. Pere pillikogus on teisigi klahv- ja nupupille, millel noormehel samuti musitseerida meeldib.
Isa sõnul saab ta oma poja ainult paariks minutiks omapäi jätta.
Poiss võib kukkuda või ennast vigastada, seepärast vajab ta igapäevast hoolt, tööl käimine ei tule kõne allagi. Nii elabki isa korraga nii enda kui ka noormehe elu. Isa sõnul teevad nad kõike koos, alustates hommikul ärkamisest ja lõpetades õhtul uinumisega. See kõik teeb samal ajal meele nii heaks kui ka kurvaks.
89aastane naine, kes elab üksinda talumajas
Kindlasti on paljudele tuttav olukord, et hooldatav ei ole nõus oma kodust lahkuma ja tahab enda viimased päevad veeta kodus.
Lehekülg 1211 / 1383
