Pühapäeval toimus teist korda üle-eestiline avatud talude päev. Oma uksed ja südamed avas üle 230 Eestimaa talu. Ka Võrumaal sai tutvuda nii loomakui linnukasvatusega, käsitööga, taimedega ja maitsta koduseid roogasid. Külastasime kokku kuut majapidamist, kelle tegemisi lähiajal kajastame.

Vastseliina vallas asub Kolotsi talu, kus tegeletakse kitsekasvatusega ning juustuvalmistamisega. Lisaks kitsedele võis seal veel kohata kanu ja kukki. Põliste pealinlaste pere asus maale elama seitse aastat tagasi, olles enne seda veel mõne aja elanud Hispaanias.

Lõbusa ja jutuka pereema Merle sõnul esimesed viis aastat talupidamine ainult neelas raha ja tagasi andma ehk siis ka kasumit tootma hakkas paar aastat tagasi. Praeguseks müüakse oma toodangut laatadel ja restoranidesse, aga juustu saab postiga koju tellida ka üle terve Eesti.

Talu põhitoodanguks on kitsepiimajuust, aga juurde tehakse ka lehmapiimajuustu. Mõnusa maitsenüansi annavad juurde lisandid, millest koha peal sai mekkida näiteks juustu kuivatatud tomatiga.

Talupidamise eest kannavad hoolt neli usinat kätepaari: ema, isa ja kaks last. Perenaise Merle ülesandeks on tegeleda kitsedega: toitmine, lüps ja õpetamine. Kõik, kes arvavad, et kitsed on rumalad koduloomad, peavad oma sõnad tagasi võtma, sest Merle hõikamise peale jooksid kitsed kohale ning pärast lüpsi ootasid kõik ilusti reas, et naine neid veidi sügaks ja paar sõna juttu ajaks. Kohe kui piim on toauksest sisse jõudnud, võtab töö üle pereisa Mart, kes majandab piimaga seni, kuni sellest on üks ilus juustuketas valminud. Lapsed aitavad vanemaid igapäevaselt kõigis tegemistes.

HOOAEG ❯ Marjade ja seente kokkuostu- ning müügihinnad sõltuvad nii viljade suurusest ja kvaliteedist kui ka ilmast. Kokkuostjate sõnul võivad hinnad muutuda lausa tundidega. Kui veel eelmisel nädalal osteti lisaks kukeseentele hoogsalt erinevaid marju, siis eilse seisuga on põhilisteks artikliteks puhastamata mustikas ning kukeseened, mille hinnad on võrreldes eelmise nädalaga eriti kukeseene puhul langenud.

Soo tänaval kokkuostuga tegelev kaupmeheks õppinud Anu peab ametit juba kahekümnendat aastat. Tema sõnul on käesolev aasta küll veidi kehvem kui eelmine, aga tööd on ikkagi palju ja ega lihtsa vaevaga peagi ju midagi kätte tulema. „Olen terve elu rasket tööd teinud ja sellega harjunud. Mulle meeldib mu praegune amet ja teen seda suure rõõmuga, ega vist teisiti vastu peakski,” tõdeb naine. Anu tööpäev algab kella poole üheksa paiku hommikul ja päriselt koju jõuab naine alles hilisõhtul kella kümne või üheteistkümne paiku.

Selle aja sisse mahub iga päev280 kilomeetrit sõitu, üle tonni jagu saaduste tõstmist ning sorteerimist. „Töötan seitse päeva nädalas, seega nädalavahetuseti mul puhkust ei ole. Igapäevastel ringidel ostan marju ning seeni kokku. Hiljem sorteerin ja õhtuti viin omakorda Tartusse lattu. 280kilomeetrine ring sisaldab erinevaid peatuspunkte, mul on täpne graafi k, mille alusel ma käin ja inimesed oskavad mind oodata,” kirjeldab Anu oma tööpäevi. „Üldjuhul püsin ma graafi kus, aga vahel läheb mõnes paigas kauem aega ning siis on graafi k nihkes. Siiski, mind osatakse oodata ja vajaduse korral helistatakse ning küsitakse, millal jõuan,” lisab ta.