. 
Esmaspäevast saab maksu- ja tolliametile (MTA) hakata esitama tuludeklaratsioone.
MTA soovitab inimestel kindlasti mitte esimestel nädalatel büroodesse kohale rutata, kuna tekkida võivad pikad järjekorrad. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tuleb oodata õues, büroodesse lubatakse inimesi vastavalt teenindajate arvule. Sisenedes tuleb kanda maski.
Kannatust tasub varuda ka infotelefonile helistades ning elektroonilise deklaratsiooni esitajatel – varasem praktika on näidanud, et esimestel päevadel on koormus süsteemidele väga suur ja seetõttu ei saa kõik soovijad korraga deklaratsiooni täitma asuda.
"Kiiret ei ole, tuludeklaratsiooni on aega esitada 30. aprillini," ütles MTA füüsiliste isikute tulude ja maksustamise teenusejuht Grete Urbel pressiteates.
"Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub samamoodi kui varasematel aastatel – kui deklaratsioon on korras ning ei vaja kontrolli või lisadokumentide esitamist, laekub raha paari nädala jooksul. Seejuures ei olene tagastamise kiirus otseselt deklaratsioonide esitamise järjekorrast," ütles ta.
Tuludeklaratsioon on eeltäidetud MTA-le teadaolevate andmete põhjal. Eriolukorra ajal töötukassast saadud töötasu toetus on deklaratsioonil eeltäidetud ja võib mõjutada maksuvaba tulu suurust.
Tänavu on lisatud ka info MTA hinnangul maksustamisele kuuluva kinnisvara müügi ja metsatehingute kohta. Metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamise tulust võib maha arvata kuni 5000 eurot.
Kui eeltäidetud andmetesse on sattunud kinnisvara, mille müügilt tulumaksu tasuma ei pea, tuleb see inimesel endal kustutada. Kuid ka vastupidi – kui teenitud tulu on deklaratsioonist puudu, näiteks on saadud üüritulu, välistulu või ümbrikupalka, tuleb see ise sisestada.
Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra. Lapse aastatulu hulka arvatakse ka äriühingult saadud dividendid ja muud väljamaksed. Lapse aastatulu hulka ei loeta lapse saadud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral. Alaealise eest esitab vajadusel tuludeklaratsiooni tema vanem või eestkostja.
Välisriigist tulu saamisel võetakse Eesti tulust mahaarvamisi arvesse sõltumata välisriigis saadud tulu osakaalust.
Alates eelmise aasta 1. juulist on laevapere liikme tasu maksustatav teatud tingimustel tulumaksuga null protsenti, selle arvel mahaarvamisi teha ei saa.
"Eeltäitmistega soovime muuta tulude deklareerimist inimestele veelgi kiiremaks ja mugavamaks," ütles Urbel. "Aga see ei kaota inimese enda vastutust – eeltäidetud osad tuleb kindlasti üle kontrollida ja vajadusel muuta. Näiteks unustatakse tihti kontrollida, kas kõik koolituskulud on eeltäidetud või läheb meelest, et oma eluasemelaenu intresside info peab inimene ise pangast MTA-sse saatma," lisas ta.
Teist aastat järjest saab inimene soovi korral oma enammakstud tulumaksu või osa sellest suunata annetuseks. Valida saab heategevuslike ühingute seast kuni kolm annetuse saajat. Küll aga tasub tähele panna, et pärast deklaratsiooni kinnitamist tehtud annetust enam tagasi küsida ei saa.
Samuti on võimalik jätta enammakstud tulumaks ettemaksukontole maamaksukohustuse katteks.
MTA asub enammakstud tulumaksu tagastama alates 26. veebruarist neile, kes deklareerisid oma tulud elektrooniliselt ja 19. märtsist paberil deklaratsiooni esitajatele. Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. oktoober.
Maksuvaba tulu saab aastas kasutada kuni 6000 eurot. Tuluvahemikus 14 400 kuni 25 200 eurot väheneb maksuvaba tulu nullini.
Oodata on enam kui 750 000 deklaratsiooni esitamist, eelmisel aastal tagastas MTA enam makstud tulumaksu 189 miljonit eurot, inimestel tuli tulumaksu juurde tasuda kokku 58 miljonit eurot.
Kui veel poolteist nädalat tagasi kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et kõik õpetajad ootavad koroonaviiruse vastu vaktsineerimist, siis nüüd on selgunud, et koguni üle 10 000 haridustöötaja suhtub kaitsepookimisse leigelt, kirjutab Postimees.
Üle 85 protsendi kõigist üldhariduskoolidest esitas eelmisel nädalal haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) vaktsiinisoovijate nimekirja. Kokku tahab ennast vaktsineerida lasta 15 000 koolitöötajat, kelle hulgas on nii õpetajad kui ka teised haridusasutuste töötajad. «See on lühikese reageerimisaja kohta äärmiselt hea tulemus. Tegemist ei ole lõplike andmetega, koolid saavad nimekirju veel esitada ja olemasolevaid täiendada,» ütles ministeeriumi kõneisik Liisa Tagel.
Eestis on teatavasti ligi 26 000 õpetajat, neist 16 000 üldhariduskoolides, 8000 lasteaedades ja 2000 kutsekoolides.
Ministeerium ei taha avalikustada, kui palju koolide töötajaid vaktsiini tahab. «Vaktsineerimist soovivate ning mittesoovivate isikute arvu me koolide kaupa ei avalikusta, tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida ei saa avaldada,» märkis Tagel.
Põhjenduseks tõi ta asjaolu, et kuna paljudes koolides on väiksed kollektiivid, võiks soovi korral kindlaks teha, kes tahab ja kes ei taha vaktsiini. Selgus ka, et mõnedki haridustöötajad on koroona läbi põdenud, seepärast arvavad nad, et neile pole vaktsiini vaja. Mõned töötajad on ametis välismaal ja end sidunud sealsete nimekirjadega. Aga on ka neid, kes otsesõnu keeldusid AstraZeneca vaktsiinist. Põhjuseks usaldamatus.
Näiteks on Lasnamäe põhikoolis 113 töötajat, kuid neist vaid kaheksa on valmis end vaktsineerida laskma. «Teave AstraZeneca vaktsiini madala efektiivsuse ja vastunäidustuste kohta on hirmutav. Ka noored õpetajad ütlesid vaktsiinist ära,» lausus Lasnamäe põhikooli sekretär Viktoria Buklova Postimehele.
Tallinna Linnamäe vene lütseumi 143 töötajast ei ole end vaktsineerimisele registreerinud 108. Põhjuseks on seesama, mis Lasnamäe kooli puhul: AstraZenecat ei usaldata. Ka selles koolis on mitu Covid-19 läbi põdenud töötajat, rääkis direktori abi Nelli Papsejeva.
Usaldamatus selle konkreetse vaktsiini vastu paistab olevat üldine. «Tahetakse pigem muud vaktsiini,» kirjutas Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Braziulene. «Üle 55-aastased põhjendasid keeldumist sellega, et nende vanuses on AstraZeneca kõrvaltoimete kohta vähe andmeid,» ütles Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi direktor Viktoria Šapovalova.
Keeldujate seas on ka krooniliste haigustega inimesi. Neile on see vaktsiin vastunäidustatud.
Lehekülg 962 / 1951
