Streigi esimene päev mõjutas eelkõige eriarstiabi
Esmaspäeval alanud tervishoiutöötajate streik mõjutas kõige rohkem eriarstiabi, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Toimub töö statsionaaris ning töötab vältimatu ja erakorraline abi. Ainult eriarstiabi ei saa. Mingi muu tegevus haiglas ei ole ju peatunud. Tegelikult haigla osas ei muutu midagi, siin on kõik endistviisi. Vaid polikliinikus valitseb tühjus,” kirjeldas Lääne-Tallinna keskhaigla sisekliiniku kardioloog ja Tallinna arstide liidu juhatuse liige Lembi Aug.
Augi sõnul käib Lääne-Tallinna keskhaigla ambulatoorses eriarstiabis tavapäraselt nädalas 1700 kuni 2000 patsienti. Seega jäi ühe streigipäevaga ära 340 kuni 400 visiiti.
Ida-Tallinna keskhaiglas jäi esmaspäeval tööseisaku tõttu ära 1500 kuni 2000 konsultatsiooni ehk 95 protsenti ambulatoorsetest vastuvõttudest, sõnas Ida-Tallinna keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja Toomas Kariis.
Põhja-Eesti regionaalhaiglas oli vastuvõtt ette nähtud 86 arstil, kellest 23 töötasid miinimumkokkuleppe tagamiseks ning kuus ei streikinud, kirjeldas haigla kommunikatsioonijuht Inga Lill. Seega streikisid esimesel päeval 57 arsti, ära jäi umbes 600 visiiti.
Tartu ülikooli kliinikumis avaldas soovi streigiga liituda 178 arsti. Kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taela sõnul toimus eile 72 protsenti registreeritud vastuvõttudest.
Eesti streigimudel võtab Augi sõnul eeskuju Norrast. „Keegi ei viska kohe praegu ilma inimeste tervisele mõtlemata skalpelle nurka. Asjale tuleb läheneda mõistusega, et haiged inimesed kannataksid võimalikult vähe,” selgitas ta.
Augi sõnul vajab eelkõige lahendamist töötajate massilise lahkumise probleem. „Põhiküsimuseks on see, kuidas saavutada selline järjepidevus, et oleks personali ka aastal 2030 ning et ravi saaks eesti keeles mitte tõlgi vahendusel. Meditsiinitöötajate lahkumine ei hõlma ainult ülikooli lõpetanuid, vaid ka neid, kes on 20 aastat töötanud,” ütles ta.
Järgmisest esmaspäevast plaanitakse streigi korras peatada ka plaaniline statsionaarne arstiabi. Sellega liituvad Narva, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare haiglad, kus lõpetatakse eriarstiabi andmine. Streigi suurim võimalik tagajärg on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.
Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse alaealistele, rasedatele ja onkoloogilist või hematoloogilist ravi saavatele patsientidele.
Haiglates lõpetati esmaspäeval uute patsientide registreerimine ambulatoorsetele vastuvõttudele või uuringutele nende spetsialistide juurde, kes streigivad.
