Menu

Valitsus sai ülevaate 1000 töökoha Tallinnast mujale viimise plaanist

Ministeeriumid on esitanud ettepanekuid kokku üle tuhande riigitöökoha viimiseks üle Eesti kõikidesse maakondadesse ja valitsus sai teisipäevasel kabinetiistungil selle kohta ülevaate.

Iga ministeerium esitas oma haldusala kohta ise ettepanekud ja koordineerib ka töökohtade üleviimise korralduslikku tegevust, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

"Riigi huvi on, et terves Eestis oleks kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti, sest töökohtade olemasolu on otseselt seotud maapiirkondade elujõulisusega," ütles peaminister Jüri Ratas. "Kui tööeas inimestel pole oma kodukohas väärilist rakendust, siis on meil ka raske oodata, et ta oma perega sinna jääb ning igapäevaselt oma kogukonna arengusse panustab. Peame seisma selle eest, et Tallinna kõrval areneksid ka Eesti maakonnakeskused ja kaugemad omavalitsused ning kohalikud elanikud ei peaks tulema töö ja eneseteostuse otsinguil üksnes pealinna."

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et kuigi maakondadesse töökohtade üleviimine on planeerimisel ja osaliselt ettevalmistusi juba tehakse, siis on ka neid piirkondi, kus tuleb veel pingutada, et sinna rohkem riigipalgalisi riigitöökohti tekiks. „Riigiasutuste töökohtade Tallinnast väljaviimine on valitsuse prioriteet," sõnas Aab. "Samaväärseid töökohti peab leiduma kõikjal üle Eesti. Murekoht on, et osades maakondades on hetke seisuga riigipalgaliste töökohtade arv liiga väike. Kui Tartu-, Ida-Viru- ja Raplamaaga sujuvad tegevused vastavalt plaanitule, siis näiteks Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ja veel mõne maakonnaga on kindlasti vaja veel tööd teha, et ka sinna rohkem töökohti tekiks. Seetõttu jätkame juba algatatud tegevusi, sest töökohtade loomine maakonnakeskustesse on pidev ja jätkuv protsess koostöös ministeeriumitega.“

Töökohtade Tallinnast väljaviimisel tuleb valituse teatel arvestada ka trendi, et keskvalitsuse töökohtade arv regioonides vähenes perioodil 1. Jaanuar 2016-1. Juuni 2017 ligi 600 võrra. Lisaks suletakse 1. jaanuarist maavalitsused, mis tähendab koondamist veel lig 150 riigipalgalisele töökohale. Pärast haldusreformi võib väheneda töökohtade arv kohalikes omavalitsustes veelgi. „Selleks, et pakkuda kohapeal tööd ka haldusreformi käigus vabanevatele inimestele, peab riik samaväärseid töökohti kohapeal juurde looma,“ ütles Aab.

Et hoida töökohtade vähenemise trendi kontrolli all, tuleb tulevikus väljaspool Tallinna asuvate riigiasutuste sulgemist või töökohtade koondamisega seotud reorganiseerimist kooskõlastada riigihalduse ministriga.

Töökohti on plaanis välja viia, viimisel või on juba viidud olemasolevate pealinnast väljaspool asuvate harukontorite töötajate arvu suurendamisega, näiteks Riigi Tugiteenuste Keskusel on üksused Tartus, Viljandis ja Kuressaares. Veel on plaanis kasvata töötajate arvu maakondades loomuliku personalivoolavuse arvelt ehk Tallinnas töölt lahkunud inimese asemele võetakse uus inimene tööle pealinnast väljaspool, näiteks maksu- ja tolliamet. Lisaks on plaanis asutuse tegevuse tervikuna viia maakonnakeskusse, näiteks Eesti Geoloogiateenistus asub uuest aastast Rakveres. „Hea meel on tõdeda, et uute töötajate tööle võtmisel pakub üha rohkem riigiasutusi töötamise võimalust üle Eesti kui töö iseloom seda võimaldab,“ lisas Aab.

Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse on fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus möödunud aastal töötas ligikaudu 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Piirkondadesse viiakse eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevatöö korraldamisel ei sõltu asukohast. Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ning ettevõtetele teenuseid pakkuvaid asutusi.

Valitsus soovib aastatel 2017-2019 viia pealinnast välja üle tuhande töökoha. Selleks esitasid kõik ministeeriumid ettepanekud oma valitsemisala kohta ja koordineerivad väljaviimist ning annavad valikute kohta selgitusi.

ENIMLOETUD

VIIMASED