ARVAMUS

Kuigi iga aasta on erinev ja omamoodi, siis on tänavune aasta viimasel ajal olnutest veelgi omapärasem. Veel aasta tagasi linnade keskustes seistes ja ilutulestikku nautides ning vastutulijaile head uut aastat soovides ning käteldes ja kallistades ei kujutanud keegi ette, et järgmisel aastal seda sellisel kujul teha ei olegi võimalik. Ka ei oodanud inimesed möödunud aasta detsembrikuu jõulupidusid nautides ja teinekord ka pahurdades, kuidas loosipaki tegemine on tüütu või et kuidas ükski pidukleit selga ei passi, et uuel aastal see melu unustatud on.

Uuel aastal on loodetavasti olukord normaliseerunud, kuid seda ei oska täpselt veel keegi öelda. Kas piisab tänamatule inimhingele ühest aastast, et aru saada seltskondade väärtusest? Või hoitakse kauem lõo otsas ning antakse õppetunde, et hiljem oleks kunagistest iseenesestmõistetavatest asjadest rõõm veelgi suurem ning siiram.

Aasta lõpeb igas mõttes väärikate numbritega. Lõuna-Eesti haigla on sündide arvuga kihutanud ajas tagasi. Koroonasurmade arvu ning haigestunute arvu ei ole veel võimalik minevikuga võrrelda. Neid poolt tuhandet uut ilmakodanikku meie koduhaiglas võisid analüüsijad küll ennustada, kuid neid üle seitset tuhandet koroonaviirusesse nakatunut ei osanud kellegi mõistus ega silmad ette näha.

Nii nagu igal aastal on paljud asjad saanud ajalooks ning on ka neid, mis on kahvatunud uute tuulte kõrval ja jäänud hoopiski tähelepanuta. Selge on see, et käesoleval aastal on iga üritus olnud omamoodi erakordne, sest muudetud on koosviibimise võimalusi ja vorme. Nutikamad on leidnud võimalusi ja laisemad on leidnud vabandusi. Pärast pikki kuid uues olukorras ollakse hakatud end juba ka mugavamalt tundma. Kui võrrelda kevadist olukorda aasta lõpuga, siis on olukord küll numbrite poolest palju hullem, kuid inimesed on õppinud kas just paremini, kuid kindlasti valutumalt toime tulema. Ei ole vale väide, et inimesele antakse kanda just nii palju, kui ta parasjagu kanda jaksab. Ju on eestimaalaste kandevõime kevadest tänaseni läbi teinud suurejoonelise tiigrihüppe. Millal tuleb piir, seda näitab aeg.

Ise hakkama saamine on pigem positiivne kui negatiivne nähtus. Siiski peaks aru andma, et lõpuni iseolemine võib muuta isekaks või teised osapooled pigem mugavaks.

Koroonaviiruse kevadine puhang õpetas inimestele nii mõndagi, kuid enamik ei olnud valmis selleks, et teine laine uputab veelgi suurema jõuga. Nüüd on see teine laine käes, kuid kahjuks või õnneks on enamik eestimaalasi olukorrast kamaluga isekust kaasa võtnud. Nii tehakse rohkem otsuseid ise, sest terviseameti toona jagatud juhtnöörid tundusid olukorra jaoks liiga ranged, kuid nüüd vastuoksa hoopis liiga lahjad. Tuntakse, et olukorda ei analüüsita piisavalt adekvaatselt ning seetõttu otsustatakse pigem ise hakkama saada selle asemel, et kedagi kuulama asuda. Nii on juba osad inimesed loobunud koroonatestile minemast või julgeta üldse iitsatada, et nad end kehvasti tunnevad või mingil võimalikul moel mõne viirusekandjaga kokkupuudet omavad.

Isekaks õpetab ka muu ümbritsev. Ka kauplusesse minnes soovitatakse hoida distantsi. Kui veel mõni aeg tagasi iseteeninduskassa olemus nii mõnegi kodaniku tigedaks ajas, siis nüüd on saanud just iseteeninduskassadest uus fenomen. Vähe sellest, et ise on tarvis ostelda, piiksutada, tasuda, arveldada. Peale selle on mõnes kaupluses tarvis endale ka ise iseteeninduspult muretseda. Oma mobiiltelefoni on vaja ise äpp installida ning see kasutuskõlblikuks registreerida, pärast mida saab südamerahus päris ise ostudžunglisse sukelduda.

Võiks arvata, et kui müüjatöö peab igaüks ise ära tegema, siis kas ei võiks klienditeenindajad koostada kodused ostunimekirjad, et iseostlejatel sel keerulisel ajal ühtki pisiasja soetamata ei jääks. Nii välistataks see, et poes peab käima rohkem kordi, kui tarvis oleks.

Pärast poodlemist on taas inimesel aeg sukelduda iseolemise maailma, sest kaugõpe sunnib nii mõnegi pereema või pereisa kodus ise lastele õpikutarkusi õpetama. Kui need paar nädalat üle elatud, siis on igaühel võimalus hakata isekeskis jõulupühi pidama ja vana aasta lõpu ootusärevust taga igatsema.

Kevadele läheb üks õige eestlane samuti ise vastu, sest ega ennegi teistest suuremat hoolitud.