ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA NR 1 > Eesti riigi 103. aasta oli keeruline, sellele andis nukra varjundi koroona, mis viis eriolukorra kehtestamiseni mullu märtsis ja painab meid praeguseni.

Poliitpilotaaž

Samal ajal, kui inimesed olid sunnitud olema koduseinte vahel, hingamisaparaadi all, intensiivravis, üksinda hooldekodus ja ei pääsenud surmastki, käis riigis abielureferendumi- ja võimuvõitlus. Kodus olema kutsuti eestimaalasi enneolematult kõrgel tasemel. Seda tegid president, riigikogu esimees ja peaminister. Samal ajal sõitis president koroonaviirusega riskides oma sünnipäeva ajal Šveitsi suusatama, sest oma riigis (Otepääl ja Haanjas) ei olevat olnud suusatamiseks ruumi!? Samal ajal, olles Eestis presidendipalgal, soovis president kandideerida OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ehk rikaste riikide organisatsioon) peasekretäriks. Vaatleja Toomas Alatalu nimetas seda ülimaks poliitpilotaažiks ja soleerimiseks.

10 000 parandusettepanekut

Abielureferendumi eelnõule esitati ligemale 10 000 muudatusettepanekut. Opositsioon tegutses lausa silmade särades, mida pole varem ette tulnud, sest riigikogu suures saalis on mõnikord ainult üksikud saadikud ja üks presidentidest nimetas riigikogulasi lausa kummitempliteks. Nüüd suudeti genereerida tohutu hulk parandusettepanekuid.

Sooviti ära keelata koolivaheajad, keelata pastapliiatsid, küsiti kas elus naine saab olla abielus, kas Eesti peaks liituma Venemaaga ja kasutusele võtma rubla … Tule taevas appi!

Vaktsiini saabumist ootasid kõik pikisilmi, kuid siingi oskas elukutseline ja väga kogenud suurepalgaline ametnik sättida ennast esimeste vaktsiinisaajate nimekirja ning hiljem korraldas oma alluvatele kallis mõisas kokkusaamise (koolituse)!?

Masendav!? Eriti kui seda kuulata haiglavoodis lamades või töötuna kodus istudes, lähedasi nägemata hooldekodus olles, lapsi kaugõppes õpetades …

Kas see on meie 103aastaseks saava riigi parlamendi ja ametnike tase? Häbi on! Veelgi masendavam on, et käesolev aasta on meie taasiseseisvumise 30. aasta, mida polnud mahti märgatagi.

30 aastat tagasi

Võimuvõitluse ja võimuvahetuse laineharjal ei märgatud, et 30 aastat tagasi, 12. jaanuaril 1991, sõitis Arnold Rüütel Moskvasse ja kirjutas koos Boriss Jeltsiniga alla lepingu Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel tunnistamaks teineteist suveräänsete riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena. Siit algas meie tee iseseisvumiseni augustis 1991, mil samuti mitmed riigikogulased põgenesid saalist tualetti, jättes teised vastastikku suurtehaste venekeelsete juhtidega ja sõjaväelastega. Suur tänu augustiklubilastele, tänu kellele sündis vaba Eesti!

Arnold Rüütli käik kulmineerus Boriss Jeltsini käiguga Eestisse 13. jaanuaril 1991. Tallinnas lennukilt maha astudes ütles Boriss Jeltsin Nõukogude armeele: „Enne, kui te lähete rünnakule tsiviilobjektide vastu Baltikumis, tuletage meelde oma kodukollet, oma riigi ja rahva olevikku ning tulevikku … Vägivald Baltimaade rahvaste ja seaduste kallal tekitab tõsise kriisi ka Venemaal.”

Võimuvahetus

Tänavu 12. jaanuaril astus peaminister Jüri Ratas tagasi ja loomulikult polnud aega mõelda sündmustele 30 aastat tagasi, sest tähtis oli reformierakondlaste võimule pääsemine.

Rahvas ehk valijad olid jäetud üksi juba jõulude ajal, aastavahetusel ja uue aasta alguses. „Püsige kodus!” tundus olevat tühi ja õõnes sõnum. Õpetaja, õppejõud, meedia- ja kommunikatsioonidoktor Johannes Saar kirjutab Sirbis, et kus on loomeliidud ja küsib: kas te magate või on loomeliitudele piisavalt makstud, et suu pidada?

Johannes Saar jätkab: „1988. aastal pööras loomeliitude ühispleenum Toompeal riiki. 2013. aastal jätkus loomeliitudel aga jaksu vaid ühe ministri tagasikutsumiseks. Või olete oma selgroo läätseleeme eest maha müünud ja kikitavad kõrvu vaid palgapäeval.”

Kes hoolib?

Tekib õigustatud küsimus: kes hoolib meie riigist? Kui läheneda kuluhüvitiste poole pealt, siis oli mullu 101 riigikogulase seas ainult üks riigikogulane, kes ei kasutanud kuluhüvitisega ette nähtud tuhandeid eurosid – see oli Siim Pohlak (EKRE).  Meenub, kui üks riigikogulane hindas tööd Toompeal keerulisemaks ja raskemaks kui meedikute öövalves olek!?

Läti valitsuskoalitsioon kiitis möödunud nädalal heaks peaminister Krišjanis Karinši idee: igale perele ühekordne 500 euro suurune toetus lapse kohta!

Meie presidendivalimised algavad 10. augustil 2021. Kohalikud valimised on 17. oktoobril 2021. Eesti elanike arv 1. jaanuari 2021 seisuga on 1 339 426.

Koroonaviiruse levikuga võitlemine on olnud justkui võitlus tuuleveskitega. Tervet maailma ja sealhulgas kogu Eestit lukku panna on keeruline, siiski on ka osalised karmimad piirangud pigem kriitiliste tagajärgedega. Praegu meenutab viirusepuhangu kontrolli alla saamise püüd Eestimaal vana talumaja renoveerimist. Ühest otsast alustades saab küll esimene pool majast valmis, kuid lõppu jõudes ei ole teps mitte maja terviklik, vaid esimesed lapitud kohad hakkavad juba selle aja peale järele andma, sest just neid on ju samuti järjepidevalt topeltkoormusel kogu aja kasutatud.

Möödunud aasta detsembrikuus pühade eel kehtestati erinevaid piiranguid, kus lõunaeestlastel oli olukord üsnagi roosiline. Lõuna-Eesti inimesed olid sel ajal rohkem vanajumala seljataga ja viirus levis seal kaugel Harjumaal, korraks ka siin lähedal Tartumaal, kuid hullemat sellest ei sündinud. Inimloomuses on paigas, et kuniks oht kedagi konkreetselt ei puuduta, seniks ei osata selles ka ohtu näha ega nähta vaeva ohu vältimiseks.

Nüüd ollakse üle kogu Eesti üsna nutuses seisus. Kuigi teadjamad kirjeldavad koroonaviiruse leviku peatamist, siis kahjuks räägivad nad seda ennekõike Harjumaa ja Ida-Virumaa numbritele tuginedes. Ühest küljest nurutakse kiitust just nende kriisipiirkondade taltsutamise eest, kuid teisalt on lagunevasse rolli sattunud Lõuna- Eesti, mis jäi mujal kehtestatud piirangute tõttu tule alla. Tagantjärele targutamine ei ole aga kellegi jaoks eriline oskus, kuid olukorda oleks saanud näha laiemas pildis juba enne, kui Harjumaa ning Ida-Virumaa koroona mööda Eestimaad laiali valgus. Nii mõnedki pealinlased ei suutnud oma peokihku vaka all hoida ja paljud neist tegid lausa esmakordse rände maale, Võrumaale. Kuniks suurlinnatuled ka enda juures helkisid, ei olnud paljud pidustusi oluliseks pidavad pealinlased rahuliku Lõuna-Eesti poole pilku heitnud. Kogu meelelahutuse sulgemisega tundusid siinse kandi klubid, pubid ja spaad ahvatlevamad kui iial enne – parem see kui mitte midagi.