ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Kaks nädalat tagasi varises kokku kaubanduskeskuse katus Riias, tuues endaga kaasa suure hulga ohvreid – mitukümmend hukkunut ja vigastatut. Riias katastroofiks nimetatud sündmus tõi kaasa Läti valitsuse tagasiastumise ja sundis võtma luubi alla kaubanduskeskuste ehituse kvaliteedi kontrolli terves Läti Vabariigis.

Eestis pole õnneks olnud viimasel ajal suuri katusevaringuid. Küll on varinguid olnud Soomes ja pärast Riia katastroofi on võetud ehituse kvaliteet luubi alla Eestis. Näiteks tuvastati Võru Maxima poe juures viga ehituse konstruktsioonis, mistõttu keevitati laetalale külge tugevdus.

Kuivõrd seadusandliku keskkonna ehituskvaliteediga seoses panevad paika parlamendi liikmed, küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikutelt, milliseks nad hindavad ehituse kvaliteeti Eestis ja mis tuleks ette võtta selleks, et vältida Riias toimunu kordumist.

Küsimused olid järgmised: 1. Seoses Riia kaubanduskeskuse ohvriterohke varinguga on tõusnud tähelepanu keskmesse ehituskvaliteet. Lisaks Lätile on olnud kaubanduskeskuste varinguid Soomes, mistõttu on hakatud otsima ehituskvaliteedi puudusi Eestis. Milliseks hindate ehituskvaliteeti Eestis, eriti ühiskondlike hoonete puhul? Kas teate olevat puudusi ehituskvaliteedis ja kui jah, siis milliseid? 2. Mida tuleks ette võtta selleks, et parandada ehituskvaliteeti ja välistada tulevikus Riia katastroofi sarnaseid juhtumeid?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Riia ohvriterohke õnnetus on meid pannud mõtlema ja arutlema ehituskvaliteedi üle. Eks meil ole ehitisi, kus on märgata odavaid lahendusi, kiirustamist. Buumi ajal kasutati tööjõudu, kes ei olnud spetsialistid. Tellijad ja arendajad ei pööranud piisavalt tähelepanu hoonele kui tervikule. Läbi aastate on ehituskvaliteet paranenud, samas on nõudeid karmistatud kas läbi seaduste või regulatsioonide. Praegu näeme kvaliteetseid ja energiatõhusaid hooneid. Loodan, et Eestis tegutsetakse kiiresti ja spetsialistid teevad konkreetsed ettepanekud, kuidas edasi ehitusvaldkonnas toimida.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Riias toimus suur katastroof ja kindlasti tuleb jõuda juhtunu põhjusteni, et taolisi varinguid enam ei toimuks. Kindlasti pole ehitusega kõik 100protsendiliselt korras ka Eestis. Lõpuni ei saa välistada materjalide kvaliteedi probleeme, inimlikku eksimust või lihtsalt lohakust. Loodan väga, et kõik see ei vii inimohvritega õnnetusteni ja hoonete projekteerijad on arvestanud piisava tugevusvaruga.

Meie üheks suureks probleemiks on minu hinnangul soov alati ehitada võimalikult odavalt ja kiiresti. See viib lihtsustatud lahendusteni juba projekteerimisel, odavamate materjalide kasutamisele ja teinekord ka lihtlabase praagini. Ilmselt on aeg küps õpetajalaurilikeks lahendusteks: kui kõike korraga ei suuda ehitada-remontida, teeme vähem, aga teeme korralikult ja aastateks.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Ei ole küll konkreetseid uurimusi, millele toetuda, kuid mulle tundub, et Eestis on ehitamise kvaliteet pisut parem kui Lätis. Kuigi elamuehitust vaadates jääb küll mulje, et sageli ehitatakse meil justkui papist maju.

Mul sai üks kolleeg hiljuti korteri uude majja. Käisime siis soolaleival ja kiitsime korterit. Kui omanik aga meile nurki ja katusealust näitas, siis imestasime suu lahti. Tuul tõmbas mis hirmus, põrandaliistud lahti, uks ei käinud kinni. Tundub, et kvaliteet on meil unustatud, esikohal on kiirus ja suur raha, mis ehituse eest võetakse.

Muide, pange tähele, tormiga lendavad meil uute majade ja äsja remonditud kirikute katused, mitte vanade hoonete omad! Turumajandus on ränk asi ja kui sellele lisandub ka veel rahaahne kaupmees või ehitaja, on asjad halvad. Omal kogemus olemas. Aitasin ühel heal tuttaval Põlvamaal suurele rõdule aknaid ette saada. Leidsin ajalehe kaudu kuulutuse, kus Lääne-Virumaa Haljala valla puutöömees oma teeneid pakkus. Kui aknad ette pandi, siis ei pidanud nad ei tuult ega vihma. Ehitusjärelevalve tegi akti, et aknad ei vasta nõuetele, kuid töömees ainult naeris selle peale. Kohtusse minekuks mul lusti enam polnud.    

2. Ega muud pole ette võtta, kui õigesti projekteerida, paremini ehitada, nõuetest pisut suuremaid varusid jätta ja tõhusamalt ehituste kvaliteeti kontrollida. Ehitusjärelevalve meil üldiselt töötab, kuid minu kogemus on näidanud, et järelevalvajad on sageli ehitusfirmade paremad sõbrad. Eks mõni asi jäetakse ikka kahe silma vahele, kuigi peaks kurja häält tegema. Aga loodame, et põhikonstruktsioone ikka kontrollitakse korralikult. Ega tohi unustada ka seda, et mida kvaliteetsem ehitis, seda kallimaks ta ka läheb. Aga kaupluste ja ühiskondlike hoonete puhul tuleks ikka kvaliteeti ning turvalisust nõuda.    

Tarmo Tamm (Keskerakond): Väga raske on Riigikogu liikmena hinnata Eesti ehituskvaliteeti, sest minul puudub ülevaade sellest, kas antud valdkonnas on probleeme. Veendumaks, et meie samasugused ehitised on turvalised, tuleks teostada täiendav kontroll nii projektidele kui ka ehitistele. Iga väiksemgi kahtlus tuleb üle kontrollida, sest sellega välistame sellise koleda õnnetuse kordumise. Selline kontroll peaks olema ka hoonete omanike huvides, sest selliste keskuste külastajatele peab andma kindlustunde.

Inara Luigas (SDE): Ehitiste puhul on kvaliteedikriteeriumiteks kaks näitajat: ohutus ja energiatõhusus. Buumiajal, kui raha liikus kliendil rohkem, ei pööratud energiatõhususele suurt tähelepanu. Nüüd on klient teadlikum ja valib kinnisvaraturult pigem säästlikud elamud, mille ülalpidamiskulud on väiksemad. Mis aga ajas on jääv, see on ohutusekriteerium. Selleks, et hoone saaks õigesti ehitatud, tuleb algusest peale ehitada vastavalt seaduses kokku lepitud reeglitele. Igat töölõiku teeb konkreetset tööd oskav töövõtja, kes on oma ala professionaal. Tööde osas teostatakse mitmetes etappides järelevalvet.

Kui kõik on seaduspärane ja haltuurat pole tehtud, võib tulemuseks olla ka sajandeid vastu pidav ehitis.

Nõukogude ajal kiruti ehituspraagi pärast ikka nõukogude võimu. Kaasaegses Eestis tehakse kasumi saamise nimel teineteisele tünga ja praaki. Vead on kiired tulema ja kodanikud saavad tihti vett läbilaskvate katuste, liikuvate akende, mõraneva vundamendi, püsiva veesilmaga keldri või pragunevate seintega maja. Pole kuulnud, et kellelgi on taolistel puhkudel litsents ära võetud. See aga räägib vaid üht – ehituskvaliteet on halb.

Lätis toimunu rõhutab eriliselt, kui tähtis on ehitise puhul kvaliteet. Usun, et pärast selliseid tragöödiaid võetakse ehitusmajandus ja -järelevalve erilise tähelepanu alla. See, mis toimus Lätis, poleks tohtinud toimuda.

Urmas Klaas (Reformierakond): Lätis kärbiti kriisi ajal tehnilise järelevalve ameti tegevust. Taolistelt asjadelt aga kokku hoida ei tohi. Ehitusjärelevalve ning tehnilise järelevalve ameti tegevus võib tunduda tüütu ja vahel isegi noriv, kuid sel kõigel on oma sügav sisu. Võru Maxima probleemid käisid meediast läbi, nõukogude ajast on meeles Tallinna Marja poe juhtum, väiksem probleem oli Nokia kontserdimaja laega – need juhtumid meenuvad ehituskvaliteediga seoses.
Üldiselt hindan Eesti ühiskondlike hoonete ehituskvaliteeti heaks. Probleemne aeg oli buumiaeg. Siis ehitati väga palju ja kiiresti, võib-olla tasuks selle aja hooneid kindluse mõttes üle kontrollida.

Ülo Tulik (IRL): 1. Ka meie ei ole pääsenud varingutest, kui meenutada Solarise saali laevaringut või Marja poe varingut aastaid tagasi. Mina ei ole ehitusspetsialist ega võta enda hinnata asju, millest mina vähe tean, aga minu kogemus ütleb, et ehituse juures on ääretult tähtis leida hea ehitusjärelevalvet teostav spetsialist.

2. Riia katastroof vajab väga selget analüüsi ja põhjuste selgitamist. Peale tegelike põhjuste väljaselgitamist saame ette võtta toimingud selliste katastroofide vältimiseks. Avalikus kasutuses olevate hoonete seisukorra hindamine, mis on paljude hoonete puhul praegu ette võetud, on mõistlik ettevõtmine. See on kindlasti õnnetuste ennetamise seisukohast vajalik ettevõtmine, mida tuleb jätkata.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Mina pole ehitusinsener ja seega ei ole ma ka kõige õigem inimene kommenteerima ehituskvaliteedi küsimusi. Ent tundub, et paljud probleemid ongi alguse saanud sellest, et viimastel kümnenditel on asunud ehitusalal toimetama arvukalt inimesi, kellel puuduvad vajalikud ehitusalased teadmised ja professionaalsed oskused.

2. Arvan, et senisest rohkem tuleb tugineda meie ehitusinseneridele. Eesti inseneriõppe ja ka ehitusega seotud teaduse tase on kõrge, siin on meil pikad ja tugevad traditsioonid. Seega – kinnisvaraarenduses peab kasvama inseneride osatähtsus.

Priit Sibul (IRL): Riias juhtunu näitab selgelt, kuidas hooletus või kokkuhoid võib tuua väga traagilised tagajärjed. Seni Eestis õnneks väga suuri probleeme esinenud ei ole. Seda enam on oluline, et tegeleme ennetuse, mitte tagajärgedega. Kõige olulisem on kindlasti ehitusjärelevalve temaatika – et järelevalve oleks sõltumatu, tõhus ja tulemuslik. Kindlasti on oluline ka ehitusele eelnev protsess, et oleks olemas tasemel projekt ja arvestused, et hoone projekt vastaks ettenähtud kriteeriumitele.

Ehituse käigus on oluline neid kriteeriume järgida ja mitte teha kokkuhoidmise eesmärgil kulude kokkuhoidu, mis võib tuua traagilised tagajärjed. Avalike hoonete puhul on meil hetkel kõige suurem probleem see, et kõige ehitamiseks viiakse läbi ehituse ja projekteerimise vähempakkumisi. See meetod ehk odavus ei pruugi meile tagada parimat tulemust. On oluline järgida lisaks hinnale ka sisulisi kriteeriume.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.