ELU JA KULTUUR

MEISTERDAMINE • Kõige tähtsam koduõlle juures on see, et teda vähe ei tehtaks! See on hiidlaste ütlemine, aga kõlab hästi igas Eestimaa nurgas.

Põikasime korraks Rõuge vanadekodusse sisse, kus töötab naine nimega Lea Juul, kes teeb vahetevahel ka koduõlut. Hästi kerget õlut (midagi kaljalaadset) vaaritab ta enamasti Rõuge rattamaratonist osavõtjatele. Seepärast me tema jutule läksimegi, et teada saada, kuidas on ka nii suurele seltskonnale õlut teha.

Kuulsime Lea Juulilt, et tegelikult polegi too märjuke õige õlu, sest on lahjem, kinni ei saa teda korralikult panna, sest praktiliselt juuakse ta kohe ära. Aga rattaralli ongi ju selline sport, mis palju energiat võtab.

Õlletegemist pidi Juul õppima, sest see oli talle esialgu võõras kunst. Nüüd koduõuel nädal enne jaanipäeva väikest õlleankrut demonstreerides ütles aga tema kaasa, et tuleb vist jaanilaupäevaks natuke õlut teha.

(Loe edasi ajalehest või telli pdf.)