AVAMINE • Aadressil Puškini tn 5, kunagi Sampo panga käsutuses olnud ruumides avati pidulikult Narva käsitöömaja, mille loojaks on keskus Gagarin. Sinna oodatakse kätt proovima nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid.

Loomingu-, arengu- ja heaolukeskus Gagarin toodi uude kohta kokku kuue kooli töökodadest. Kolimine oli igas mõttes laienemine, nüüd on rohkem ruumi ja tööaega. Koolides ei olnud kõikidel soovijatel võimalik päevasel ajal käsitööga tegeleda, sest seal toimusid ju õppetunnid.

Rohkem erinevaid õppeprogramme

Gagarini keskuse töötajad kavatsevad kaasata ka käsitöömeistreid teistest linnadest. Luuakse keraamika-, ehete- ja muud meistriklassid.

Kuni käesoleva ajani leidis 2005. aastal avatud keskuses iga kuu tegevust umbes 80 inimest. Enne aastalõpupidusid, kui tuli kingitusi valmistada, kasvas tegutsejate arv kahekordseks. Mittetulundusühingus (MTÜ) ollakse kindlad, et nende püsi-klientide arv kasvab lähitulevikus oluliselt.

Ruumides, kus käsitöömaja nüüd tegutseb, oli kunagi Sampo panga Narva kontor. Möödunud aasta novembris andis linnavalitsus need ruumid vaba aja ja loomingu keskusele Gagarin tähtajatuks kasutamiseks. Hiljuti selgus, et lepingu „tähtajatus” peletab eemale fondid, mis eelistavad toetada üht või teist projekti, olles kindlad, et aitavad konkreetsel organisatsioonil saavutada konkreetseid eesmärke. Ainult paber võib kinnitada, et keskust linnale kuuluvast hoonest minema ei peletata, kui see ise kõiki esitatud tingimusi täidab. Mõni aeg tagasi muutis Narva linnavolikogu MTÜga sõlmitud lepingu tingimusi, andes talle ruumid kaheksaks aastaks kasutada. Kokku on keskusel 225 ruutmeetrit pinda, lisaks veel 45 ruutmeetrit keldris.

Renti keskus maksma ei pea, kuid oma hoolduse- ja kommunaalkulud tasub ise. Need kulutused olid talvel, kui keskuses veel tegevust ei toimunud, sest töötati kuue kooli töökodades, küllaltki suured. Keskuse töötajad Jüri Raud ja Tatjana Kupratsevitš tundsid seda terve talve MTÜ rahakotis.

Töötud juba õpivad

Esimeste tööde hulgas tuleb hoone ukse ette rajada kaldtee, et keskust oleks võimalik külastada ka ratastooliga. Ent oluline on ka muude tingimuste loomine piiratud füüsiliste võimetega inimeste jaoks. Sellised tingimused kehtestas keskusele Narva linnavalitsus. MTÜ loodab need tööd ära teha fondide abiga. Tatjana Kupratsevitš on kuuenda kooli projektispetsialist, Jüri Raud tööõpetuse õpetaja, keskuse töötajad kirjutavad projektid loomulikult ise.

Tänavu 1. aprillist on käigus sotsiaalse olulisuse haridusprojekt, on käsil kursus „Vitraažikunstnik kui eraettevõtja”, millega ollakse töötukassa lepingupartner. Sama suunda kavatseb MTÜ arendada ka tulevikus, kuid ikkagi kerkib üles küsimus, kui palju on selle elukutse järele tulevikus nõudlust? Kui veel mõni aasta tagasi oli vitraažitehnika Ida-Virumaa jaoks midagi unikaalset, siis suures osas Gagarini keskuse abiga on seda ala valdavate ja sellega raha teenida püüdvate inimeste arv märgatavalt kasvanud. Jüri Raud nentis aga, et tegelikult ei teeni sellega leiba kuigi paljud. „Tihti oleme suurtel laatadel ainukesed, kes pakuvad vitraažitehnikas tehtud tooteid,” tunnistas ta.

Käsitöömajas kavatsetakse üles panna näitus, kus oma töid eksponeerivad käistöömeistrid üle riigi, mitte ainult Narva elanikud. Mõned esemed pannakse ka müüki.

Kallis lõbu

Praegu toodavad kõiki esemeid, mida Narva suveniirideks nimetada võib, üksik-üritajad. See nišš tundub olevat vägagi avar. Kas pole kõne alla tulnud töötada välja Narva näidissuveniir, mis võiks tõepoolest populaarseks kujuneda?

Jüri Raud tunnistas, et Narva teemat kasutavad vitraažide autorid sageli. „Narva infopunktis on meie suveniirid müügil ja turistid saavad neid sealt osta. Ent vaevalt suudab klaasehistöö pakkuda konkurentsi Hiina tehastes toodetud külmikumagnetitele. Materjalid ja töö maksavad ikkagi üsna palju ning seepärast on ka väikesed asjad küllaltki kallid.

Iseenesest on tegevusi Gagarini keskuses raske odavaks nimetada. Nelja vitraažitehnika õppetunni eest kuus, mis kestavad igaüks kolm ja pool tundi, maksab kursuslane 35 eurot. 2007. aastast on see summa suurenenud umbes kümne euro võrra. Samas sisaldab aga kursusetasu ka kõiki vajalikke materjale, näiteks ehtsat Ameerika vitraažiklaasi,” rääkis ta.

Märkimist väärib, et spetsiaalselt keskuse pärast tulevad Narva ka Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve, aga ka piiritaguse Ivangorodi ning samuti Peterburi elanikud. Samasugused kursused maksavad Peterburis üle 20 000 rubla. Seega on Narva MTÜ pakkumine äärmiselt kasulik.

Ainult täiskasvanutele

Isegi nööpi ette õmmeldes võib viga saada. „Muidugi on õpilased ettevaatamatud ja saavad viga, kuid midagi tõsist pole õnneks juhtunud – keegi pole endale sisse lõiganud ega end torganud. Põhimõtteliselt pole meie tehnoloogiad ohtlikud, kuid mingi risk jääb. Me ei saa endale võtta vastutust laste tööohutuse eest, seetõttu ei võta me alla 16aastasi ilma vanemateta vastu,” selgitas Kupratsevitš.

MTÜ Keskus Gagarin sai üle Eesti kuulsaks ettevõtmisega „Võidusõit seebikarpidega”, mida käesoleval aastal peetakse juba kuuendat korda. Ehk innustab edu keskust veel mõnd projekti algatama, mis oleks ülelinnalise, aga võib-olla ka üleriigilise tähtsusega. MTÜ esindajad rääkisid, et neil on väga palju ideid, kuid konkreetseid näiteid nad tooma ei kiirustanud, sest ideede konkurents on tänapäeval karm.

Naabritega vedas

Suhted aadressil Puškini 5 asuva korteriühistuga kujunesid headeks. Majaelanikud olid nõus, et keskus nendega ühe katuse all tegutsema hakkab. Keskuse silt telliti siiski kujundusfirmast, seda ei tehtud vitraažina. „Tahame lahti saada keskuse kui vitraažitöökoja mainest. Meie käsitöömajas hakatakse tegelema väga paljude aladega ja me ei soovi mõnda neist teistest tähtsamaks teha,” põhjendas Jüri Raud.