. 
Haldusreformi idee on küll üllas, aga Võrumaal on kahjuks selle reformi tulemuste kohta üks väga kurb näide: pärast Antsla valla ja linna ühinemist 14 aastat tagasi on ühinenud valla elanike arv vähenenud Antsla linna elanike arvu võrra. Sellist elanike arvu vähenemist pidi pühapäeval toimunud Antsla omavalitsuse valimiste kandidaatide arutelul tunnistama valimisliidu Me Elame Siin esindaja, paarkümmend aastat vallas töötanud Kalev Joab. Sellele vaatamata ütles Joab, et pooldab omavalitsuste ühinemist, kuna see tehakse ära varem või hiljem ja ise tehes saab Antsla säilitada oma tõmbekeskuse staatuse.
Antsla valla ühinemisprotsessi on tagantjärele tark olles teravalt kritiseerinud praegune vallavanem ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu juht Tiit Tõnts, märkides, et riigi lubatud ühinemisraha jõudis valda alles mitu aastat planeeritust hiljem.
Vaatamata omavalitsuste ühinemisele pole keskvalitsus Antsla valda hellitanud: üksteise järel on sealt ära viidud või kinni pandud olulisi asutusi nagu Lepistu kool või Vana-Antsla kutsekeskkool. Ühes sellega on tühjenenud Tsooru kant ja tühjenemas Vana-Antsla piirkond. Samas näiteks kõrvaolevas Urvaste vallas, mis pole kellegagi ühinenud, on koolid alles.
Omavalitsuste ühinemise raskused tulid kõige selgemalt nähtavale Antslaga samal ajal liitumisprotsessi läbi teinud Otepää vallas. Ühinemine ja selle tagajärjed on valla lootusetult lõhki käristanud, kus nii linn kui ka vald elavad edasi oma kultuuriruumis ning arengut takistab linna ja valla esindajate omavaheline kisklemine. Antslas küll Otepää-sarnast janti ei ole, ent valla elanike arvu kiire langus näitab probleemide jätkuvat olemasolu. Antsla ja Otepää on head näited ühinemistest, sest tegemist oli ühena esimestest ühinenud omavalitsustest Eestis ning nende omavalitsuste kogemuse põhjal võib analüüsida ühinemisprotsessi tervikuna. Elu näitab, et ühinemistest loodetav kulude kokkuhoid on üks väiksemaid muresid, millega omavalitsused praegu silmitsi seisavad.
Lehekülg 7200 / 9236
