ELU JA KULTUUR

ÕPPEREIS • Novembri viimastel päevadel toimus Tampere rakenduskõrgkooli korraldatud esimene rahvusvaheline kohtumine „IWBAS 2012”, kus osales 46 välisõppejõudu 17 riigi haridusasutustest, nende seas ka Võrumaa kutsehariduskeskuse ärikoolituse õppetooli õppejõud Hillar Punamäe ja Mehis Adamson. Kohtumisel käsitleti innovatiivseid mudeleid äritegevuse ja teenuste arendamiseks, toimusid loengud, töötoad ning kultuuriüritused.

Kohtumisel osaleti Erasmuse programmi toetusel, mille raames on ka varem rahvusvahelistel kohtumistel käinud mitmed teised Võrumaa kutsehariduskeskuse (VKHK) õppejõud. Samuti on Võrumaa kutsehariduskeskust väisanud mitmed välisõppejõud näiteks Saksamaalt ja Türgist.

Õppeaastal 2011/2012 osales Eestis Erasmuse programmis 25 kõrgkooli, üliõpilaste osalusaktiivsus Erasmuse programmis oli VKHKs 4,3 protsenti, Eesti kõrgkoolide keskmine seevastu 1,6 protsenti.

Võrumaa kutsehariduskeskuse õppejõud Mehis Adamson ja Hillar Punamäe esitlesid töötoas kahe näite – „Punklaulupidu” ja „Seto Kuningriigi päev” põhjal üritusturismi sisu Eestis. Töötoa keeleks oli inglise keel.  

Järgnevalt jagabki oma elamusi rahvusvahelisel kohtumisel osalenud VKHK ärikoolituse õppetooli õppejõud Hillar Punamäe.

Mis oli selle kohtumise eesmärk?

Hillar Punamäe: Korraldajate eesmärk oli näidata, mis neil head on ja samas seda ka turundada. Meie eesmärk oli saada nendest mudelitest kasulikku ja head informatsiooni, mida kasutada ka oma koolis. Samuti erinevatest kultuuridest pärinevate inimestega kontakteerumine.

Missugused loengud, töötoad või kultuuriüritused teile enim huvi pakkusid?

H. P.: Kõige enam pakkus huvi Tampere rakenduskõrgkooli ühe struktuuriüksuse osas toimuv: seal toimetavad tudengid tiimides ja püüavad õpingute käigus rajada ettevõtteid, luua innovaatilisi teenuseid ning tuua midagi turule. Ettevõtted toetavad neid ka rahaliselt. See õhkkond, ruumid, tegutsemisstiil, instruktorid ja nende suhted üliõpilastega pakkusid huvi, kuna sealt on, mida õppida.

Millised on elamused?

H. P.: Kultuuriüritustest mainiksin ära õhtusöögi, mis toimus restoranis, kus tegutsesid tudengid. Üliõpilased ei saa küll restoranis palka, aga see-eest saavad nad erakordse kogemuse. Restorani juhatajaks oli teise kursuse õppija.  

Õhtusöök oli fantastiline – hästi maitsvad toidud ja hea teenindus, mis vastasid kõige parematele euroopalikele standarditele. Kõik jäid väga rahule. Õhtusöögi lõpuks tänasime tudengite personali kuuma aplausiga.  

Üheks elamuseks oli ka minu jaoks väga hea koostöö härra Mehis Adamsoniga, mis klappis laitmatult rahvusvaheliseses kontekstis, mitte ainult kooli tasandil.

Tore oli ka see, et Võrumaa turismiinfokeskuse infokonsultant Margita Kipasto andis meile lahkelt kaasa kilekoti täis materjale, mida jagasime Tamperes info ja brošüüridena Võrumaast ning Eestist.

Millistel väliskohtumistel olete varem osalenud?

H. P.: Mõned kohtumised on olnud, aga õppejõu rollis oli see esimene kord ning kohe päris selline soliidne ja suurejooneline. Veendusin, et sellistel väliskohtumistel luuakse suhteid, vahetatakse informatsiooni ja luuakse häid kontakte. Rumeenia-Ameerika ülikoolist tehti Võrumaa kutsehariduskeskusele koostööpakkumine.