MUUSEUM • Lahked annetajad tõid hiljuti muuseumi juurde tikitud käterätikuid. Vanemad inimesed kardavad, et kui neid enam pole, ei oska noored käsitööd hinnata ja viskavad need lihtsalt ära.

Mustvee vanausuliste muuseumi rajaja ja senine perenaine Larissa Korobova ütles, et hiljuti annetas muuseumile käterätikuid üks Jõgeval elav naine. Muuseumis raamitakse toodud käterätikud ära, et neid oleks parem eksponeerida.

Muuseumi rajas Korobova selleks, et Peipsi kandi elanikud teaksid, kes nad on, kust pärit, ja õpiksid tundma seda kultuuri.

Vanavara toovad ka koolilapsed

Kooliõpilased on Larissa Korobova hinnangul väga hästi muuseumi omaks võtnud. Nad teavad, kes on vanausulised, ja on kirjutanud sel teemal palju uurimistöid – töödes püütakse teemale läheneda sügavuti, analüüsida vanausuliste keelepruuki ning selekteerida välja olulisemad jutud.
Lapsed toovad muuseumi ka vanu asju, mis võidakse kodudes muidu ehk ära visata. Kui need lapsed täiskasvanuteks saavad, oskavad nad vanu esemeid ja kultuuritraditsioone hinnata ning säilitada.

Larissa Korobova sõnul on tal hea meel näha, et kunagistest ulakatest lastest, kes pudelis ka paigal ei püsinud, on saanud asjalikud noored. Asjade eest noored raha ei taha, nad ütlevad, et ei too neid raha pärast. Nad paluvad end nimetada Peipsi lasteks.

Larissa Korobova õde abiellus vana-usuliste perekonda ja Larissa palus tal üles kirjutada, kuidas tema abikaasa vanemad räägivad, millised on kodused traditsioonid.

„Hoopis teine asi, kui inimene näeb kõike tavalises elus. Üks asi on, kui lepid kokku, lähed kohale, küsitled ja tood hiljem kuuldust olulisema välja,” kinnitas muuseumi perenaine. Tema õde kirjutas üles palju vanu sõnu, mida selles peres kasutati.

Linn aitab majandada

Larissa Korobova sõnul oleks vanausuliste muuseumisse väga vaja teist töötajat, vähemasti suveperioodiks. Siis võiks muuseumi uksed vähemalt kella 11–17 lahti hoida, et külalistel oleks lihtsam tulla. Praegu tuleb huvilistel ekskursioon ette tellida.

„Kui ekskursioon on ette tellitud, tulen alati välja,” kinnitas Larissa. Teda on palju aidanud Mustvee vene gümnaasiumi tüdrukud, kes oskavad muuseumis ekskursioone juhatada nii vene, inglise kui ka eesti keeles. Muuseumi sisustanud naine peab väga oluliseks, et noored teavad, kus on nende juured, ja oskavad oma rikast pärandit väärtustada.

Mustvee vanausuliste muuseumiga samas majas töötavad muusika- ja kunstikool, sageli on seal välja pandud kunstikooli õpilaste tööd.

Mustvee linn toetab vanausuliste muuseumi oma eelarvest, selle eest on Korobova linnale väga tänulik. Ainult giiditöö ja piletimüügiga ta muuseumi ära ei majandaks.