KÜSIMUS–VASTUS • Kagu-Eesti riigikogulastel on kodukulude hinnatõusu vastu võitlemiseks erinevaid retsepte pakkuda. Tuleb rohkem tööd teha ja kütte arvelt kokku hoida, arvavad koalitsiooni kuuluvad saadikud. Võiks vähendada käibemakse ja aktsiisi, leiavad opositsionäärid.

„Omalt poolt olen osalenud seaduseelnõu koostamisel, millega viiakse elektriaktsiisi määrad nii kodu- kui ka äritarbijatele Euroopa Liidu miinimumtasemeni ja kaotatakse aktsiis taastuvatest allikatest toodetavalt elektrienergialt,” ütleb SDEsse kuuluv Rõuge kandi mees Kalvi Kõva. „Hinnanguliselt vähendaks see aastas keskmise pere elektriarvet 15 euro võrra ja alandaks äritarbijatele elektri maksumust nelja protsendi võrra. Kahjuks hääletati see eelnõu maha.”

Küsimused olid seekord järgmised:

1. Kodukulud – vesi, küte, prügivedu, elekter jne – kallinevad hirmuäratava tempoga. Kagu-Eesti inimesed on paanikas, sest nad ei suuda enam oma palkade eest kodukulusid tasuda, paljud kaaluvad seetõttu emigreerumist. Milliseid võimalusi näete teie, lugupeetud rahvaesindaja, kodukulude allaviimiseks, et inimesed suudaks siin Eestis talve üle elada ega peaks kodumaalt lahkuma? Paluks konkreetseid ettepanekuid.

2. Mida olete ise valmis tegema, et probleemi lahendada?

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Kodukulude allaviimise kõige kiirem võimalus on see, et riik lõpetaks kodukulude pealt teenimise. See tähendab seda, et valitsus võiks tulla välja ettepanekuga alandada toasooja käibemaksu üheksa protsendini, samuti tuleks elektriaktsiisi viis korda vähendada. Kõrgete hindade puhul ei jää ka riigieelarve miinusesse, sest ka väiksema käibe- ja aktsiisimaksuga saadakse raha kätte. Olen valmis selleks, et Keskerakonna fraktsioon annab uuesti sisse eelnõu, mis vähendaks kulutusi nii toasoojale kui elektrile.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Üritan anda konkreetseid vastuseid:

1. Vaataksin üle kõik energiasäästu võimalused. Kasutaksin säästupirne, soojustaksin maja või korteri. Tihti aitab ka lihtne akende kleepimine.

2. Vaataksin, kas ei toimu asjatut raiskamist, sest lahtine uks, tarbetult põlev lambipirn või tilkuv kraan võib tekitada aastaga suure kulu.

3. Otsiksin võimalusi oma tulude suurendamiseks.

4. Mõtleksin tõsiselt, kas minu eluaseme suurus on vastavuses minu pere vajaduste ja võimalustega. Võib-olla õnnestuks väiksemale ja soodsamale pinnale kolides probleem lahendada.
Kindlasti on veel palju võimalusi. Tihti piisab lihtsatest asjadest, et energiat säästa ja nii kulusid vähendada. Aga kindlasti tuleb ka oma harjumusi ja käitumist muuta ning see on juba raskem.

Rein Randver (SDE):

Paljud inimesed olid suures lootuses ja ootuses, et loosung „Kodukulud alla” hakkab ka reaalselt toimima. Praegu näeme, et Toompeal võimuliidu sõnad ja teod ei lähe kokku. Oleme pidevalt saanud teateid majapidamiskulude tõusust, et on kallinenud ja kallinevad gaas, elekter, küte, vesi. Kulud eluruumile on toidu kõrval ühed esmased ja möödapääsmatud. Inimesed on raskete probleemide ees. Kuidas edasi? Eesti elektriturg avaneb järgmisel aastal ja on avaldatud arvamust, et ees on märkimisväärne hinnatõus.

Majade renoveerimiseks on võimalik saada riiklikku toetust. Kahjuks ei ole meie regioonis paljudel korteriühistutel võimalik omaosalust kokku saada. Olen seisukohal, et toasooja ja toiduainete käibemaksu soodusmäära võiks uuesti arutada. Ka oleme teinud ettepaneku elektriaktsiisi alandamiseks. Praegu ületab elektriaktsiis neli korda Euroopa Liidu sätestatud miinimumi.

Heimar Lenk (Keskerakond):

1. Küsimus kõrgete kodukulude kohta tuleks esitada ennekõike IRLi poliitikuile. Nemad lubasid valimistel valju hääle ja suurte loosungitega kodukulud alla viia. Tasub vaid internetiotsingusse sisestada sõnad „Kodukulud alla!”, kui avaneb IRLi reklaamlehekülg, kus iga inimene võib veenduda, et IRL lubas meie kodukulusid vähendada poole võrra. Näiteks kõlab lubaduse teine punkt järgmiselt: „Kommunaalmonopolide ohjeldamine ja kortermajade soojustamine – IRLi algatusel vastu võetud monopolide ohjeldamise seadusega seati ranged piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ning kaitstakse senisest rohkem tarbijate ehk koduomanike huve. IRL peab oluliseks jätkata ulatuslikult riigi toel korterelamute soojustamist, et aidata inimestel säästa energiat ja koos sellega raha. Alandame nende sammudega koduomanike kütte- ja veekulusid kuni poole võrra!” Tänaseks on lubadused kildudeks lennanud ja kodukulud umbes poole võrra tõusnud. Mis puudutab emigreerumist välismaale, siis ilma selleta keskmine noor perekond, kelle ema-isa on ilma kõrghariduseta, endale jalgu alla ei saa. Kahjuks!

2. Kodukulusid vähendada on lihtne. Ära küta, ära pese, ära joo, ära söö! Ent nii lõpeb ka elu. Tegelikult saaks kodukulusid vähendada ainult valitsus, kui ta vähendaks aktsiise ja käibemaksu toidule, toasoojale, elektrile, lastekaupadele ja autokütusele. Aga seda praegune valitsus tegema pole valmis, sest rahva elatustase teda eriti ei huvita. Pealegi on riigikassa üsna tühi ja maksude vähendamise peale ei minda.    

Urmas Klaas (Reformierakond):

Kõigepealt palun ma, et Võrumaa Teataja ei külvaks paanikat. Ei maksa eestlasi kujutada saamatutena, kes ei oska talvele vastu minna muudmoodi kui emigreerudes. Eestimaa neli aastaaega ei ole viimase aasta nähtus. Oleme seni külmad talved üle elanud, elame ka edaspidi. Laiemas plaanis on nii, et elu ei lähe kunagi odavamaks. Kui vaatame elektri või toasooja hinda teistes Euroopa riikides, siis on meie hinnad nendega võrreldes madalamad. Õige on, et ka meie palgad on madalamad ja seepärast on ka meie ülesanne suurendada sissetulekuid. Ainus võimalus selleks on rohkem ja paremini tööd teha, töökohti luua ning suurendada eksporti. Seeläbi suurenevad riigi sissetulekud ja on võimalik abistada ka abivajajaid.

Riik on panustanud väga suuri summasid joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisse ning väljaehitamisse. Kagu-Eestis on töötanud oma kaevuprogramm. Tulemuseks on kvaliteetse joogivee parem kättesaadavus. Nii kütte- kui ka elektrikulude optimeerimisel on parim võimalus energiasääst. Elu on näidanud, et see on parim viis kulusid alla saada. Soojakindlamaks tuleb muuta nii era- kui kortermajad ja ka ühiskondlikud hooned. Taas on riik (CO2 kvoodimüügist saadud raha) ja omavalitsused selleks väga suuri summasid eraldanud ning panustatakse ka edaspidi. Toetust on saanud ja saavad ka edaspidi kortermajad, sarnane energiasäästu programm on algatatud ka eramajade tarvis. Küttekulusid on majade soojustamise abil võimalik alla saada tuntavalt. Nii et võimalusi on.

Raskustes inimesed saavad riigilt toimetulekutoetust ja kindlasti tõusevad järgmisel aastal ka pensionid.

Valdo Randpere (Reformierakond):

Kodukuludest suur osa on seotud erinevate energiakandjate hinnatõusuga. Selle trendi vastu on raske võidelda muu kui kokkuhoiuga. Selles osas on kindlasti igaühel meist arenguruumi. Ega asjata näita võrdlus näiteks Soomega, et meie leibkonnad kulutavad kusagil kaks korda rohkem elektrienergiat kui üks Soome pere. Peame harjuma mõttega, et meie kodu peab olema optimaalne nii suuruselt kui energiakulukuselt ja ta peab vastama meie võimele kodukulusid kanda.

Ülo Tulik (IRL):

Kõige rohkem on kodukulusid võimalik meie kliimas kokku hoida kütte pealt. On selge, et suured küttearved on peamiselt tingitud soojustamata või kehvalt soojustatud majade tõttu, kus inimesed kütavad järjepidevalt mitte niivõrd oma korterit kui välisõhku. Siinkohal tulebki riigil motiveerida korterelamuid rohkem panustama majade soojustamisse. Korterelamud on investeerinud renoveerimisse riigi rekonstrueerimistoetuse abil alates 2010. aasta septembrist 58 miljonit eurot. Selle summa eest on soojuskindlamaks tehtud üle 500 kortermaja ja nende majade oodatav energiasääst on 40 protsenti. Nüüd on tähtis leida lisavahendeid, et programmiga jätkata ja võimalusel seda veelgi laiendada.

Kõige kallim küte on hetkel nendel, kes kasutavad kütteks põlevkiviõli. Võrumaal on kõige kallim küte Väimelas, kus tervet küla köetakse põlevkiviõliga, mille tõttu peavad elanikud maksma kohati topelt kõrgemaid küttearveid. See on näide selle kohta, kus vaba konkurents ei paku alati kõige paremaid lahendusi. Selliseid asulaid on teisigi ja kindel on see, et ka pärast korralikku majade soojustamist jääb ikkagi sellistes kohtades küte kalliks. Sellele probleemile on vaja leida lahendus, aga mina head lahendust ei tea.

Kohtun lähiajal Väimela katlamaja omanikuga, et arutada eelseisva kütteperioodi probleemseid kohti.

Priit Sibul (IRL):

Kõige suurema osa kommunaalkuludest moodustab küte ja seetõttu on see ka kõige olulisem valdkond, kuhu tähelepanu pöörata. Hetkel käib 2013. aasta riigieelarve koostamine ning IRLi ja majandusminister Juhan Partsi jaoks on oluline prioriteet kortermajade soojustamise jätkamine läbi KredExi. Selle meetme kaudu on väga paljud majad saanud soojapidavuse ja läbi selle on inimeste küttekulud vähenenud. Oluline on, et see meede jätkuks ka järgmisel aastal.

Kalvi Kõva (SDE):

Sotsiaaldemokraadid on alates eelmise aasta sügisest nõudnud valitsusliidult kava, kuidas kodutarbijatele rängalt mõjuvat hinnatõusu leevendada. Seda pole praeguseni! Ise aga olen osalenud seaduseelnõu koostamisel, millega viiakse elektriaktsiisi määrad nii kodu- kui ka äritarbijatele Euroopa Liidu miinimumtasemeni ja kaotatakse aktsiis taastuvatest allikatest toodetavalt elektrienergialt. Hinnanguliselt vähendaks see aastas keskmise pere elektriarvet 15 euro võrra ja alandaks äritarbijatele elektri maksumust nelja protsendi võrra. Kahjuks hääletati see eelnõu maha. Poliitikud ei tohiks kasutamata jätta ühtegi võimalust hinnatõusude leevendamiseks. Samas teatas majandusminister Juhan Parts just sel esmaspäeval Riigikogu kõnetoolist, et vaesemaid inimesi aitavad toimetulekutoetused. Sellise lähenemisega ei saa leppida.

On selge, et üha kerkivate hindadega aitavad inimestel paremini toime tulla palga- ja pensionitõusud. Praegu on nii-öelda õhus mitmed palgatõusud avalikus sektoris. Hääletan kindlasti tuleva aasta riigieelarve menetlemise ajal selle poolt, et riigilt palka saavad inimesed palka juurde saaksid. Samuti olen välja arvutanud, et pensionid peavad 1. aprillil suurenema vähemalt kuue protsendi võrra. Selle aluseks on seadusesse kirjutatud pensioniindeks, mille kohaselt tuleb pensioneid tõsta vastavalt maksulaekumiste kasvule ja hindade tõusule. Loodan, et valitsus siin jälle ei trikitaks.

Ester Tuiksoo (Keskerakond):

On üsna loomulik, et kodukulude nagu ka kõikide teiste teenuste hinnad tõusevad. Tuleb suurendada sissetulekuid ja ökonoomsemalt elada. Vastan nii, nagu tänased valitsevad jõud tavaliselt meile elukorraldust ette dikteerivad.

Emigreerumine ju ei päästa maksmisest, reeglina jääb kodu koos hoolealustega Eestimaale ja tööjõuline pereliige siirdub teise riiki tasuvamale tööle. Eks selline eluviis saab Eestimaal valdavaks, eestlane on ju visa – kirub või kiidab valitsust ja jääb ikka ellu. Meil, opositsioonisaadikutel jääb üle ju konstateerida fakte ja vaadata pealt. Erisused – astmeline tulumaks, maksusoodustused ja maapiirkondadele suunatud, inimsõbralik regionaalpoliitika – aitaks Lõuna-Eesti inimestel kodukuludega seotud raskusi leevendada.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.