KÜSIMUS–VASTUS • Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid lahendada Küprose võlakriisi hoiuste maksustamise teel nii, et üle 100 000 euro suurustelt hoiustelt võetakse ära 30-40 protsenti rahast (täpne ulatus selgub lähinädalatel) ja väiksemad hoiused pääsevad maksust. Selline lahendus tuli nädal pärast varasemat ettepanekut, kus väiksemaid hoiuseid oleks maksustatud kuue protsendi ja suuremaid kümne protsendiga. Tegemist on Euroopa Liidu jaoks uudse lahendusega, mis võib tulevikus ees oodata ka Eesti hoiustajaid, mistõttu küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mis nemad arvavad hoiuste maksustamisest ja kuidas Eesti saaks Küprose kriisi sarnast olukorda ära hoida.

Riigikogu liikmetele esitatud küsimused olid järgmised: 1. Eurot kasutavate Euroopa Liidu riikide rahandusministrid otsustasid nädalavahetusel, et Küprose võlakriisi lahendamiseks maksustatakse hoiuseid Küprosel kuue kuni kümne protsendiga. Kas selline meede Küprose kriisi lahendamiseks on õigustatud ja miks? 2. Kuidas suhtute sellesse, kui võimalikku kriisi Eestis lahendataks hoiustajate maksustamisega? 3. Seoses Euroopa Liidu toetuste vähenemisega pärast 2020. aastat võib ka Eestit tabada võlakriis. Mida annab selleks teha, et sarnast kriisi vältida?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): 1. Keeruline on anda head retsepti. Arvan, et raskustes riigid peaksid ise leidma lahenduse.

2. Eesti hoiustajalt on raske midagi võtta. Numbrid räägivad ise enda eest. Valgamaa keskmine hoiuse suurus oli 2011. aastal 1500 eurot. Seevastu kohustusi ehk laenusid oli 6000 euro ulatuses!

3. Aastatega on Euroopa Liidu rahaline abi Eestile kasvanud, ulatudes eelarves ligi 20 protsendini. Ilma abita ei oleks meie tulud katnud kulusid. Mida teha? Vastuseks on eeloleva perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu rahade väga läbimõeldud kasutamine. Esimesena tuleks panustada meie inimestesse. Eelistama peaksime ettevõtluse teemasid, arutama riigi tulude suurendamise võimalusi ja analüüsima praeguseid kulutusi.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Vastuse kirjutamise hetkeks ei ole kokkulepet Küprose kriisist väljatoomiseks saavutatud. On välja pakutud mitu erinevat kava ja tõesti ühena ka hoiuste ühekordne maksustamine. Minu jaoks on see plaan natuke jahmatav ja kõlab justkui natsionaliseerimisena.

See on aga pikalt üle jõu elamise tagajärg ja näitab, kui tähtis on riigi korras rahandus. Ka Eesti eelarved on olnud viimastel aastatel väikeses defitsiidis, aga juba lähiaastatel peaksime jõudma tasakaalus eelarveni. On tõesti võimalus, et juba pärast 2020. aastat hakkab meie Euroopa Liidu poolne rahastus vähenema. Selle eelduseks on, et oleme selleks ajaks jõudnud Euroopa Liidu keskmisele jõukusele oluliselt lähemale ja peaksime suutma oma asjadega ise hakkama saada. Seniks tuleb jätkata konservatiivset rahanduspoliitikat, hoida jalad kindlalt maas ja investeerida tulevikku silmas pidades.

Urmas Klaas (Reformierakond): Rahvusvahelisest ajakirjandusest võib lugeda, et nädalavahetusel leppisid Küprose liidrid kokku Küprose riigi suurima panga, Küprose Panga (Bank of Cypros) enam kui 100 000 euro suurustele hoiustele ühekordse 20 protsendi suuruse lõivu kehtestamise osas. Teistes pankades kehtestatakse hoiustele neljaprotsendiline maks – nii et see info erineb Võrumaa Teataja infost. Aga see selleks. Küprose probleemid lähtuvad ülepaisutatud pangandussektorist. Probleemiks on ka see, et palju hoiuseid kuulub Venemaa ja SRÜ riikide kodanikele ning võib kahelda nende hoiuste (viisakalt öeldes) kvaliteedis. Sellest lähtudes ei ole üle 100 000 euro suurustele hoiustele lõivu kehtestamine väga ootamatu. Eestiga ei maksa selles osas paralleele tuua, sest riikide olukorrad ja majandused on erinevad. Küll on Lätit hoiatatud, et kui Küprose pangad avatakse, võivad Vene ja SRÜ hoiustajad oma raha Läti pankadesse tuua, kus juba praegu on mitte Läti päritolu hoiuste hulk suur ning nii kujutab see endast riski Läti pangandusele.

Mis puudutab Euroopa Liidu toetusfondide kasutamist Eestis, siis soovitan iga investeeringut hinnata selliselt, et kas ollakse suutelised ka neid investeeringuid hiljem majandama ega toimuks lõhki investeerimist. Kui on plaanis näiteks uus uhke kultuurimaja ehitada, tuleks kriitiliselt hinnata, kas hiljem on ka jõudu selle kütmiseks ja valgustamiseks.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Sellisel kujul hoiuste maksustamine ei tekita usaldust pankade, Küprose riigi ja Euroopa Liidu vastu. Kuidas on võimalik, et kellelegi kuuluvalt varalt võetakse korraga ära viiendik vara väärtusest? Ainuke põhjus on, et riik on maksejõuetuks muutumas ja vältimaks Küprose pankrotti, tuleb kelleltki osa vara ära võtta. Kas järgmine samm võib olla kinnisvaralt ühe osa loovutamine?

Selline maksustamine Eestis loodetavasti päevakorda ei kerki ja pole ka selleks põhjust, sest riigi võlakoormus on väike. Meil ei ole vaja maksustada mitte pangakliente, vaid panku, sest pankade kaudu viiakse igal aasta sadu miljoneid eurosid maksustamata raha Eestist välja. Eestis on 100 000 euro ulatuses hoiused seadusega kaitstud ja kellelgi ei ole põhjust karta, et nad oma rahast ilma jäävad.

Võlakriisi vältimiseks Eestis tuleb arendada ettevõtlust ja viia riigis läbi vajalikud reformid. Eelkõige pean silmas riigireformi, sest selliselt kahaneva rahvaarvuga ei ole meie maksumaksja suuteline seda kõike ülal pidama.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Juba see märk, et Euroopa Liidu riikide rahandusministrid otsustasid teha sellise ettepaneku, on mõtlemist väärt. Selliste käikude planeerimine räägib tegelikult sellest, millises olukorras on kogu Euroopa Liidu rahandus- ja finantspoliitika. Pakutud hoiuste maks sai küll tagasilöögi, kuid levis lööklainena üle Euroopa – teatades, et rahaasjade poliitikas jätkub endiselt madalseis ja üllatusi jätkub. Ise arvan, et selline maks võiks olla, milles on teatud minimaalne summa, millelt makse ei maksta. Aja möödudes ilmselt midagi niisugust välja ka mõeldakse, sest rahamajandus on väljunud kontrolli alt ja palju on sellist raha, mis on niinimetatud ,,pime raha”. Sellisele rahale peaks maksud ka peale panema.

Raskuste saabudes on ka Eesti riik võtnud kaitsta oma hoiustajate huve vaid teatud määrani. Ülejäänud summad on kahju kannatavad suurused.

Eesti riigi suurim oht on osalemine EFSFis ja ESMis (Euroopa finantsmehhanismides), sest teistele riikidele abiandmisega nendest mehhanismidest suureneb otseselt ka Eesti riigivõlg ja see omakorda tekitab riigi nõrkust hoiustajate hoiuste tagamisel. Oht jääb.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Selline karm liigutus tehti võlakriisi lahendamiseks Küprosel, on see õigustatud – niimoodi ei ole võimalik hinnata, see oli halvimaist parim lahendus, muuseas halvas olukorras parim ka Eestile. Kahtlemata mõjub selline lahendus negatiivselt Euroopa Liidu panganduse usaldusväärsusele tervikuna ja muudab hoiustajad ettevaatlikuks.

Kaks viimast küsimust esitage peaministrile ja rahandusministrile, nad annavad teile kindlasti ammendavad vastused!

Kalvi Kõva (SDE): Küpros ei maksusta hoiuseid. Alla 100 000 euro suurused hoiused on tagatud täies mahus. Suuremaid hoiuseid vahetatakse suurima panga puhul osaliselt panga aktsiate vastu, et suurendada panga omakapitali, mis on probleemselt väike. Teisisõnu muutuvad panga suurhoiustajad omanikeks ja jagavad ettevõttega seotud riske. Arvestades, et Küprose suurimas pangas on palju suurhoiuseid, mis ei pärine Küproselt ja eurotsoonist, tundub see õiglasem lahendus kui maksumaksja rahaga panga päästmine.

Selleks, et vältida võimalikku kriisi Eestis pärast euroraha lõppemist, tuleb järgmise perioodi toetusi võimalikult targalt investeerida, et sest ka pärast aastat 2020 tulu oleks.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Õnneks nüüd nii ei läinud, nagu algul kavandati, ja maksustati vaid suuri, üle 100 000 euro suuruseid hoiuseid ning tervelt 40protsendilises ulatuses. Põhimõtteliselt on tegemist ennekuulmatu röövimisega. Venemaa peaminister Dmitri Medvedjev ütles õigesti, et Küprosel varastati varastatud raha veelkord. Nii ta on. Kuid meid ei huvita praegu niivõrd see must raha, mida Küprose pankades hoiti, vaid see, kuidas võib tulla üldse mõttele hakata hoiuseid ootamatult maksustama. Pean silmas tavainimese väiksemaid sääste. Minu meelest Küprose juhtumiga lõhuti lõplikult usaldus nii pankade kui ka Euroopa Liidu suhtes. Lihtsa inimese käest võib kõik ära võtta!

2. Asi on naljast kaugel. Kardan, et analoogse kriisi puhul läheks ka Eesti tavainimese hoiuste maksustamise peale. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ju Küprose kriisi alguses kohe, et keegi (rahvas) peab kahjud kinni maksma. Pangad peavad jääma. Kui meil algas 2009. aastal kriis, siis ju mindi inimeste palkade kallale, rahvast lasti töölt lahti, kuid pankadelt ei küsinud keegi midagi. Ometi olid Rootsi pangad need, kes meelitasid eesti kogenematuid noori peresid suuri eluasemelaene võtma.

3. Eesti kriisi aitaks ära hoida üks samm, mida aga praegune parempoolne valitsus, kelle erakonnad Rootsi pangad maale tõid, ei tee. Eestil tuleks luua oma rahvuslik ühistupank, kuhu inimesed raha sisse maksaksid ja riigi garantiil seda seal hoiaksid ning riigile normaalse protsendi eest kasutada annaksid. Praegu oleme Rootsi pankade orjad, aga võiksime olla vabad mehed omaenda rahvuslikus ühispangas.

Küprose näitel näeme ju, et kriisiolukorras tahetakse rahva raha maksudena pangast riigi tegevusse kaasata. Ta võiks seal olla kogu aeg. Miks peab rahva raha sunniviisil olema erapanga käes? Miks ei võiks ta riigi huve teenida rahvuslikus riiklikus pangas?  

Ülo Tulik (IRL): 1. Küprosel maksustati teadaolevalt üle 100 000 eurosed hoiused ja kuni 100 000 euro suurused hoiused viiakse üle uude panka, mis tähendab seda, et need hoiustajad ei kaota midagi. Usun asjatundjate vastuvõetud otsust ja arvan, et kui paljud rikkurid meie naaberriigist Venemaal selle tõttu mõned miljonid eurod kaotavad, ei juhtu meil midagi katastroofilist. Olukord muutub keeruliseks siis, kui näiteks selline riik nagu Prantsusmaa ei suuda oma eelarvet tasakaalu saada.

2. Eesti elas kriisi üle ilma selliseid meetmeid kasutamata ja usun, et ennustamisega ei ole hetkel mõistlik tegeleda.

3. Eestit võib võlakriis tabada juba enne 2020. aastat, kui teha sõna otseses mõttes „Kreekat”, aga loodan, et seda ei juhtu enne ega ka pärast 2020. aastat. Seni on osatud meil riigi rahaasjad korras hoida ja seda suuresti sõltumata sellest, milline partei võimuvastutust on kandnud. Võtmesõna kriisi vältimiseks saab olema ikkagi Euroopa Liidu erinevate struktuurfondide rahade otstarbekas kasutamine aastani 2020.

Priit Sibul (IRL): Küpros on väga keerulises seisus. Kuna oleme ühises euroalas, siis mõjutab see kriis ka meid, seega oli tarvis lahendusi leida. Häid lahendusi sellistel puhkudel ei ole. Selleks, et Euroopa teised riigid Küprost toetaksid, oli vaja riigil endal ka midagi ette võtta. Kui seni on abi osutatud riikidelt nõutud struktuurseid reforme, et riik muutuks uuesti nii-öelda isemajandavaks (saaks oma maksutuludega riigi kulud kaetud), siis Küprosele esitati kohustus ka ise vahendeid leida, et olukorda paremaks muuta. Kord välja pakutud ja siis jälle taganetud lubadusest hoiuseid maksustada näitab, kui keeruline see otsus on. Kui alul plaaniti maksustada kõiki hoiuseid, siis nüüdseks on kujunemas otsus, et maksustatakse vaid suuri hoiuseid.

Minu hinnangul on hoiuste ühekordne maksustamine Euroopa Liidu eurotsoonis ohtlik pretsedent, mis võib kahjustada hoiustajate huve ja panganduse usaldusväärsust märksa laiemalt. Mina ei pea õigeks probleemide lahendamist erakorraliste meetmetega, mis riivavad hoiustajate huve ja tekitavad umbusku hoiustamise mõistlikkusse.

Kui riik satub probleemidesse, siis tuleb kõigil ühiselt vastutust kanda. Selleks, et meid tulevikus sarnased probleemid ei tabaks, peaksime juba praegu valmistuma. Kui meie eelarve sisusse süüvida, siis on selge, et elame praegu üle jõu – meie jooksvad kulutused on kõrgemad kui maksudest kogutav tulu. Praegu on meil investeeringuteks kasutada Euroopa Liidu vahendeid, mis ei kesta igavesti.

Meil on vaja järgmise eelarveperioodi 2014–2020 vahendid arukalt investeerida. See raha tuleks suunata ennekõike ettevõtlusse ja nendesse valdkondadesse, millest kõige enam tulu tekib. Samamoodi peame viima läbi struktuursed muudatused mitmes valdkonnas, et riik oleks meile jõukohane. Lisaks haridusvaldkonnale on kindlasti vaja ümber korraldada ka tervishoiusüsteem. Kui teeme ise ära vajalikud muudatused ning suudame Euroopa vahendeid õigesti ja tulemuslikult investeerida, siis on meil lootust.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.